aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema juhtimisel viidi läbi ka usureform, millega katoliiklus asendus anglikaani kirikuga ning kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile tema lihtsa päritolu tõttu. Ent nagu Wolseygi, suutis ta võimul püsida nii kaua, kuni tal oli kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille tulemusena viimane lõpuks riigireeturi ja abielurikkujana hukati, kuningas aga Jane
usu või ei reeda oma poja saladust kuningale ja on vait sellel teemal. Mina arvan, et Hamlet oli ka tegelikult mingil määral vaimselt ebastaabiilne, sest kui ta oma ema kambris läbi rippuva vaiba Poloniuse surnuks mõõgaga torkas ,ei olnud tal mingit võimalust ette teada, keda ta tappab. Kanga taga võis ju olla ükskõik kes. Hamleti kavalust võis näha ka näidendi lavastamisega. Kui ta ei oleks hullu teeselnud ,oleks võinud tema näitemangu käsitleda kui riigireetmist. Hamlet järeldas kuninga reaktsioonist näidendile, et vaim rääkis tõtt. Kui Hamlet hiljem kuningat kirikus nägi arvas ta, et kuningas on Jumalalt oma teo andeks saanud. Hamlet sai surma, sest ta pani käima Poloniuse tapmisega sündmuste ahela, mis viis duellile Laertisega. Kuid surmapõhjus ei olnud mitte saadud surmavast haavast, vaid hoopis mürgist, mis oli pandud mõõgale, kuninga plaani järgi. Hamlet võitles tõe välja selgitamise ja kättemaksu nimel
Neil riikidel on oma õlekõrs, millele nad loodavad. Tahetakse loota inimese eneseväärikusele ja aatelisusele. Samas nagu ma ka enne juba nimetasin seda õlekõrreks, siis paraku ta seda ka on üldsegi mitte usaldusväärne ja kergesti purunev. Kapitalistlik inimene on materialist. Aatelisuse all eelmises lõigus mõtlesin ma kodaniku soovi olla oma riigile ja rahvale kasulik, justkui elu mõtte leidnud Faust. Ma ei taha sugugi väita, et seda omamoodi riigireetmist ei loeta enam mingisuguseks piirist üleastumiseks. Olenevalt riigist, on see siiamaani vägagi tõhus efekt. See on sõltuvuses masinavärgi poolt tehtavast riiklikust propagandast. Näiteks Venemaal on isamaalisus jube populaarne sõna. Selles riigis on säilinud ainult üks suurem mõjutamisvahend ikka ja jälle see sama räpane raha. On ka riike, kus propaganda töötab ilma utsitamata, näiteks kuningriigi kunagise hiilguse arvelt. Nii et venelaste puhul toimub see siis lausa topelt.
seisukoha välja öelda kindlate hagitüüpide ulatuses. Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning lühikese aja jooksul lisandus palju lepingutüüpe ja muid tsiviilõiguse instituute – olulisemad instituudid olid siinkohal testament ja seltsing, lisaks eristati vormilisi ja vormivabasid lepinguid. Kriminaalõigus oli mõneti varjusurmas - valitses ettekujutus kannatanud poole isiklikust kättemaksust. Ainult riigireetmist ja raskeid usuvastaseid kuritegusid käsitleti ühiskonnavastastena. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Alles 2. saj eKr tekkis reetmise ja teiste riigivastaste kuritegude arutamiseks vandemeestest koosnev kohus
Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama. Antakse aga rohkem politseifunktsioone (sildade ehitus, postinduse reguleerimine jne. Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud). Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon. Reaalselt tähendas seda, et pearahukohtunikust sai kõige tihedamini lordleitnant. Abileitnandid olid rahukohtunike abid. See tõstis veelgi rahukohtunike positisooni oma piirkonnas. Lordleitnantitele anti 16.sajandil kihelkonna kogukonna kontroll.
kaudu seotud ka Inglise trooniga Henry VIII oli Mary Stuarti vanaonu. 1569 suruti ülestõus maha, ligi 800 mässus osalenule mõisteti surmanuhtlus. Rooma, kes ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule, otsis endiselt võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Itaalias ja Hispaanias valmistati ette vaimulikke Inglismaa rekatoliseerimiseks. Inglismaal omakorda hoogustus katoliiklaste tagakiusamine. Suhtlemist paavsti või jesuiitidega käsitleti kui riigireetmist. Roomast ja Madridist juhitud intriigid Mary Stuarti troonile tõstmiseks viisid veebruaris 1587 üheksateist aastat vangistuses istunud ekskuninganna hukkamiseni. Hispaania kuningas Felipe II otsustas nüüd ,,ketserite ja röövlite pesa hävitada", saates Inglismaa vastu oma Võitmatu armaada (Armada Invencible). 12. juulil 1588 lahkus La Coruña sadamast merele 130 laeva kaheksa tuhande madruse ja 19 tuhande sõduriga. Madalmaadest kavatseti veel
annaabi.ee 
