vähe tehtud. ,,Meie, tarapitlased, väike vaimukultuuri sõdurite ryhm, asume sarnaseile iseseisvuselle vastasrinda teise kõrgema Eesti, Eesti iseseisva rahvuskultuuri ja vaimuelu nimel! Sõda Toompääl valitsevalle obskurantismile ja ylbele tõusiklusele!" - August Alle. Tarapita oli arvamusel, et vanem kultuuriinimeste põlvkond (,,kunsti-invaliidid") on ennast ammendanud ning on aeg hakata ka toetama nooremat generatsiooni. Kuigi teatreid, muusikakoole ja orkestreid riigipoolselt rahastati, oli nende uue loometööga varustamine takistatud ning liiguti üha rohkem jäljendamise ning keskpärasuse poole. Rühmitus juhtis tähelepanu ka sellele, et avalik sõna, ehk siis ajalehed ja ajakirjad, teenib tavaliselt mõne erakonna huve ning Tarapita väljaanded on üks vähestest tolleaegsetest sõltumatutest ajakirjadest. ,,Ja nyyd põrgatakse äkki yhte mõtteavaldustega, mille taga ei seisa mingi poliitiline
kuud hiljem, 31. oktoobril, üritas sama 15-aastane Anteo Zamboni. Samal aastal, 11. septembril üritas itaalia anarhist Gino Lucetti visata Mussolini autosse pommi, kuid see ebaõnnestus ning Mussolini asemel sai haavata kaheksa jalakäijat. Mussolini ise kommenteeris olukorda sõnadega: ,,Kuulid mööduvad, Mussolini jääb." 2.5 Fasistlik majanduspoliitika Majanduses toimusid esimesed muutused aastal 1925, kui riik tegi esimesi samme riigipoolselt juhtimist tugevdada. Mussolini lootis luua era- ja riiklike ettevõtete vahel korporatiivset partnerlust. Peamiseks eesmärgiks oli kaotada erimeelsused erinevate huvide vahel. 1926. aasta määratleti seadusega seitse majandusharu: tööstus, põllumajandus, siseveondus, kaubalaevandus, pangandus, kaubandus ja vaimne töö. Need koondati sündikaatideks, mis allusid 1926. aastal loodud korporatsioonide ministeeriumile.
Uurimisala niidud kuuluvad 1., 2., 3. ja 4. majandamisklassi niitude hulka. Keskosas on valdavalt 3. ja 4. majandamisklassi luhaniidud (Suurkask, 1999.) Rahvuspargi andmetel on kogu rahvuspargi territooriumil lisaks hooldustöödele hakatud tegelema ka luhaniitude taastamisega. Aastatel 2001-2005 on taastatud luhaniite kokku ca 255 ha. Viimastel aastatel on rahvuspargis taastatud ja majandatud luhaniitude pindala (joon. 7) veidi kasvanud. Hooldustöid teostatakse vastavalt sellele, kuidas riigipoolselt töid finantseeritakse. Luhtade majandamiseks on korraldatud ka talguid alates 1994. Aastast. Põhiliselt on need toimunud kohalike rahvuspargi töötajate (Tõnu Kütt, Kaja Allilender, Meelis Suurkask, Gunnar Sein jt.) kaasabil. Sagedasemad talgulised on olnud Soomaa Sõprade Selts ja Pärandkooslute Kaitse Ühing. 31 450 400 350 300 Pindala ha 250
sissetulekud 1245.-kr. ehk 78 % ja ute toetus 219.-kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 3 % ja lambanahad 5 % sissetulekutest. Sellised sissetulekute proportsioonid on juhul, kui vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena. Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja turustatakse. Riigipoolselt on ute kasvatamise toetust makstud alates 1999. aastast alates kui toetuse suurus oli ute kohta 289.-kr., 2000.-a. 169.-kr, 2001.a. 281.-kr., 2002.a. 230.- kr., 2003.a. 223.-kr. 2003.a. maksti toetust 1073 lamba-ja kitsekasvatajat 17147 ute ja kitse eest. Eesti lambakasvatuse nõrkuseks on lambafarmide väike suurus. Eesti Statistikaameti poolt läbi viidud põllumajandusloenduse andmeil (tabel 2) oli Eestis 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte
annaabi.ee 
