19.Lünk on olukord, kus positiivne kehtiv õiguskord ei paku õiguse rakendajale normi, mida rakendada. 20.Riik on organisatsioon, mille tekkimine on seotud kvalitatiivsete muutustega ühiskonnas endas. See on väga võimas organisatsioon, millest suuremat on raske leida. 3 spetsiifilist tunnust: 1 elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine 2 territoorium 3 avalik võim- riigivõimu suveräänsus 3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 21. Õigusriigi tunnused. Õigusriigil on rida tunnuseid. Kas seega tuleb midagi liberaalse rahvusriigi tunnustele lisada? Kindlasti ei saa neid kõrvale jätta, küll on aga vajalik õigusriiki täpsemalt ja edasi iseloomustada. Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seotakse õigusriigi ideega järgnevad printsiibid: 1
üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti). Lühidalt öeldes on inimkaubandus teiste ära kasutamine ja teistele selle võimaluse pakkumist. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriikliku kui ka rahvusvahelist tegevust. See tähendab et see ei toimu ainult üle riigipiiride, vaid ka toimub riigipiirides. Inimkaubandus toimub üldistades kolmel eesmärgil: · Tööorjus sunniviisiline töö või teenistus · Organidoonorlus e. elundi sunniviisiline eemaldamine · Prostitutsioon seksuaalne ekspluateerimine või prostitueerimisele sundimine ÜRO andmetel on Inimkaubandus maailmas teisel kohal kasvav kriminaalne tegevus. Inimkaubanduse ohvred on vähemalt 118 maailma riigis, enamasti neist on naised kui ka laste ülekaal on kasvab.
Mis on kõrbestumine? Kuidas takistada erosiooni teket? Nendele kõikidele küsimustele üritan ma selles referaadis vastuseid leida ja vaatame kuidas see mul siis ka välja tuleb. Minu enda jaoks on rahvastiku kasvamine pakkunud juba pikemat aega huvi. Kuigi ma pole seda lähemalt uurinud, siis antud hetkel on mul see võimalus olemas. Minu arust kasvad rahvastiku arv enneolematu kiirusega ja just seda arengumaades. Kui varem püsis suurem osa oma riigi rahvast enda riigipiirides, siis nüüd on juba see kasvanud teistesse riikidesse. Näiteks moslemid on „tunginud“ elama ka eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale, ning nad ajavad seal omi õiguseid taga. Ma ei ütle, et see on halb või kohutav, kuid iga riigi inimene võiks esindada enda riiki ja samas aksepteerida ka selle riigi reegleid, kus parasjagu ka elatakse. Samas mind ka huvitab kuidas maailm võitleb metsade hävinemisega ja keskkonna muutumisega. 3
alistumine (suveräänne riik tunnistab teise riigi ülemvõimu inkorporeerudes teise riigi koosseisu) 13. Riik ja teised organisatsioonid, riigi tunnused: Riigi tunnused: (Kõik organisatsiooni tunnused. Võimalus moodustada koos teiste organisatsioonidega mitmeid ühendusi.) 3 spetsiifilist tunnust: 1) elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine 2) territoorium 3) avalik võim- riigivõimu suveräänsus 3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 14. Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim: Tüübid: 1) Ajaloolised riigi tüübid a) orjanduslik b) feodaalne c) kodanlik 2) Linnriigid, impeeriumid, rahvusriigid
>saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt >arutati ka Jaapani küsimust =>ultimaatum 6.august 1956 Hiroshima, 9.august Nagasaki >Jaapani vastupanu murdus, 2.sept 1945 Jaapani tingimusteta alistumine 1945-1946 Nürnbergi protsess- natslike sõjakurjategijate üle Sõda tõi kaasa: >60 mljn inimese hukkumise >tuumapommid >külma sõja >ÜRO loomise >NSVLi okupatsiooni >muutused riigipiirides >Euroopa lõhestumine 12
Antanti ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele USA sõttaastumine 1917 tagas uue tugeva jõu Antanti poolel Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem. Pariisi rahukonverents 1919. jaan 1920. jaan Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid: Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine
annaabi.ee 
