ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus koguda makse ning osutada teenuseid.
tööotsijate ja töötajate vajaduse kohta ja kestvalt töötute abistamine, vaid ka tööturu nõudluse uurimine ja prognoosimine kutsete ja kvalifikatsioonide kaupa ning tööelu eelset ja aegset haridust andva süsteemi ning kutsenõustajate varustamine andmetega tööturu prognoositava nõudluse kohta tulevikus.8 Siiski ei ole tänapäeva Eestis viidud kooskõlla ja töösse konventsioone, mis käsitlevad tööelu eelset ja aegset haridust ning samuti riigiosa töösuhete juhtimisel on osaline9. Nende tundmaõppimine ja töösse viimine võiks olla edasiviivaks lahenduseks. Tulevikule mõeldes, tuleks panustada teadus-ja arendustegevustesse. Lisaks eelnimetatule tuleks soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas maksusoodustustega investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse. Lisaks võib veel välja tuua lahendusi nagu - toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu
See ei olnud ka meie eesmärk, pigem oli selleks soov näidata, et Frangi riik oli sõjast etinud oma käsitöö või isegi riikliku doktriini. Karli neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul, seega 768-814, möödusid vaid 790. ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis kuninga võim nõrgenes, nagu juhtus juba Karli järglase Ludwig Vaga puhul, hakkasid otsekohe
Haljala, Imavere), muutes need pikapeale pisilinnadeks. Tartu regiooni (kuhu tuleks lugeda ka kunstlik Jõgeva maakond) on Kesk-Eestist eristanud Tartu linna areng. Õieti peaks Tartugi olema tavaline Kesk-Eesti maakonnalinn, nii umbes Viljandi suurune ja sarnane, ja toiduainete- ja metsatööstus etendavadki selle linna majanduselus küllaltki olulist osa. Asendi tõttu Kesk- ning Kagu-Eesti piiril sobis Tartu kogu Tallinnast eriti kaugele jääva riigiosa keskuseks ning tavalise maakonnalinnanagi oleks ta küll suurem ja mitmekülgsemalt arenenud kui isegi Viljandi. Ent ajaloo kapriisi tõttu sai Tartust ainukese Eesti ülikooli asukoht, teaduse ja kultuuri keskus. See soodustas tugevasti ka majanduse arengut. Muuseas kujunes Tartusse arvestatav kergetööstus ja masinaehitus. Kuna need majandusharud töötavad niikuinii mitte kohalikul, vaid kaugelt sisseveetaval toorainel ja
annaabi.ee 
