pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõik orjad ei kuulunud eraisikutele ,oli ka riigiorje. Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda. Nagu riigiasjades, nii oli ka perekonnas kogu võim meeste käes. Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline
Antiikajal populaarne olnud teatrikunst käis aga alla. Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja, etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud. Ühiskondlik korraldus: Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist
11 Orjad ja koloonid. Kuni I aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid üsnagi suure elanikkonna Bütsantsi ühiskonnast. Eriti kasvas orjade arv edukate vallutussõdade perioodil, mil enamik sõjavange muudeti orjadeks. Ametlikult lubati orjasid müüa vaid riigi poolt määratud hinnaga, kusjuures kümnes osa orja hinnast võeti riigilõivuks. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustuse vedajatena linnades. Eraorje peeti nii maal kui linnas. Maal kasutati neid kas põlluharijate või karjalistena, linnas aga teenijate-koduorjadena. Aristokraatlikud daamid uhkeldasid omavahel sellega, kellele neist kuulub rohkem ja nägusamaid orje ja orjatare. Koloonid kujutasid endast üleminekuvormi orjusest vaba maaharija staatusesse. Peamiselt olid koloonid barbarite hulgast vangi võetud
Kuni esimese aastatuhande lõpuni moodustasid orjad küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast, sest nende arv kasvas veelgi, kui muudeti sõjavangid orjadeks. Hiljem saadi uusi orje orjaturgudelt. Orje sai osta riigi poolt määratud hinnaga ja sellest läks osa veel riigilõivuks. Orja hind määrati tema soo, vanuse ja oskute määral. Odavamalt sai orje osta salakaupmeestelt, sest sel puhul jäi ära keisrile minev lõiv. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, kõige raskemaks peeti nende orjade olukorda, kes olid sattunud galeeridele sõudjateks. Kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal põlluharijatena või karjastena ja linnades teenijate-koduorjadena. Selle aja ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid
põhjal(kriminaalkuritegu nt). Kui seda juhtus võrdlemisi vähe, sellel orjuse allikal polnud majanduslikku tähtsust. 4) Orjade rakendamine Orjus osutus kogu tootmise aluseks, orjad olid põhiliseks tootvaks klassiks. Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Võisid olla muusikud, kunstnikud, orjad-käsitöölised. Palju orje rakendati töökodades. Oli olmas ka riigiorje, kes töötasid kirjutajate jt kohuseid täites. Kõige otstarbekam oli siiski orjade kasutamine põllumajanduses : ei vajanud erilist väljaõpet, vilju sai maha müüa/välja vedada itaaliast. 5) Orjade olukord Sagely rõhutatakse olulist lõhet, mis eristas põllumajanduses töötavaid ja linnaorje. Maal töötavad orjad täitsid enamasti tootmisülesandeid, puutusid vaevu kokku oma isandaga ning olid allitatud karmile distsipliinile- nende tööjõudu taheti max ära kasutada
annaabi.ee 
