haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce". Venemaal haaras peale I maailmasõda riigiohjad kommunistlik partei, kelle juhiks oli esmalt Vladimir Lenin, seejärel Jossif Stalin. Stalin surus maha kõik teised parteid ning arreteeris kõik politiilised vastased. Stalin tegi mitmeid muutusi riigikorras, mis muutsid Venemaa lühikese aja jooksul tööstusriigiks. Kuna ta valis industrialiseerimise, loobus ta NEP-i poliitikast. 1920. aastate teises pooles hakkas põllumajanduses massiline kollektiviseerimine e.kolhoseerimine
Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis
Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased. Nende poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks ning sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu. USA majandus 1920.aastatel. 1920. aastail võimusteski USA-s vabaturg. Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja kerkisid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. Organiseeritud kuritegevus. Kuid 1920. aastatel vapustasid riiki ka suured skandaalid. Suureks probleemiks oli kuritegevuse kasv
LADINA-AMEERIKA.- MILLISED OLI LADINA-AMEERIKA RIIKIDE ÜHISJOONED KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL?- Nad olid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillo'dega. MIS TÕENDAB ET SÕJAVÄEL ON Lad-AMEERIKAS ERAKORDSELT SUUR ROLL?- Sõjaväelaste diktaatorlikud volitused ning üritasid riigis ümberkorraldusi teha. MIS OLI HUNTADE TEGEVUSE EESMÄRK?- Taastada demokraatia ning anda riigiohjad üle vabalt valitud riigivõimule. MILLISEID MEETODEID NAD OMA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS RAKENDASID?- Igasuguse poliitilise teisitimõtlemise mahasurumine, demokraatlike vabaduste piiramine ning seaduslikkuse eiramine. TABEL LAD-AMEERIKA RIIKIDE ARENGUTEEDE KOHTA- RIIK- 1)Argetiina, 2)Tsiili, 3)Nicaragua. AEG- 1)1946-1982a.2)1973-1980a.3)1970a. DIKTAATOR- 1)Juan D.Peron,2)A.Pinochet,3)D.Ortega. ÜMBERKORRALDUSED- 1)Kehtestas diktatuuri, mis viis ellu palju reforme.2)turumajanduslikud
annaabi.ee 
