Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini. Tuulenergia Eestis Eesti Energia peamine huvi on kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima. Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma , tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit vaid võrgukadude ulatuses. Sinna juurde on väga imelik lugeda uudist, nagu planeeritaks Narva elektrijaamade tuhaväljadele Eesti suurimat, 50 MW võimsusega, tuuleparki ehitada.
· nõudlust tuleb pidevalt reguleerida; · majanduspoliitika peamine eesmärk on täieliku tööhõive saavutamine. Milton Friedman (1912-) seostub mõistega "monetarist" ja esindab pakkumispoolseid teooriaid. Rõhutab indiviidi vabadust, vaba konkurentsi. Tootjad ja tarbijad korraldavad majandust lähtudes individuaalsest kasulikkusest. Valitsuse ülesanne on rahu ja korra kui teenuse tootmine. Mõõdukas eramonopol on väiksem pahe, kui riigimonopol. Mõningaid seisukohti: · kapitalistlik majandus on sisemiselt stabiilne; · enamik majandusprobleeme on seotud puuduliku ressursside pakkumisega; · nõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleeruvat mehhanismi; majanduspoliitika peamine eesmärk on stabiilsed hinnad isereguleeruvas mehhanismis. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard (1897-1977). Sotsiaalse turumajanduse rajaja. Peamine teos "Heaolu kõigile" (1956)
Väärtuse ja hinna seost reguleerib väärtusseadus. See väidab, et kauba hind kõigub väärtuse ümber olles kord kõrgem kord madalam sellest. · Raha on universaalne maksevahend. Töötasu, maksame makse, väljendame võlgu rahas. · Raha on ringlusvahend. Kaup Raha Kaup · Raha on rikkuse kogumisvahend. Üks vahenditest. Emiteerima raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma. Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon. Paberraha tootmine on odav
venestamine. Üleriigilised seadused kehtisid aga nt trükiasjanduse juhtimises. Tsensuuriseadus ei saa kunagi jätta mõju avaldamata vaimse kultuuri ja ühiskondliku mõtte arengule, vähemalt selle avaldumisvormidele, seega on kasulik meenutada, missugustes tingimustes tärkas ja arenes meie rahvuskultuur. Venemaa koosseisu sattus Eesti siis, kui seal veel tsensuuri polnud, Rootsi riigis aga juba oli. Vähene trükitoodang oli Venemaal tollal riigimonopol. Huvitav on märkida, et tsensuur hakkas Euroopas oma mõjuvõimu juba kaotama, kui seda Venemaal alles tõsisemalt korraldama hakati. Pole siis ime, et Wilde sai Põltsamaal oma trükikojas trükkida "Lühikest õpetust" ilma mingi tsensuurita. 1721. aastast kehtis vaimulike trükiste tsensuur, mille oli kehtima pannud Peeter I. Alles Katariina II valitsusaja lõpul tekkis vajadus tsensuuriameti järele: 1783 lubas Katariina II asutada eratrükikodasid (meenutagem, millal tegutses Põltsamaa