Mussolini valdas mitut keelt. Ta kõneles vabalt prantsuse ja saksa keelt ja sai hakkama ka inglise keelega. Ta kuulas ära oma alluvaid, võttis vastu jutule soovijaid, andis audientse. Kuid sellest hoolimata ei võtnud ta kuulda kellegi nõu ega usaldanud kedagi. Mussolinil olid ka oma eeskujud. Nagu õigele roomlaste järeltulijale kohane, oli tema esimeseks kangelaseks Julius Caesar. Mussolini oli vaimustatud kõigist Caesari külgedest, temast kui riigimehest, väejuhist ja kirjanikust. Veel oli talle eeskujuks Napoleon, aga muidugi kui itaallane, sest Mussolini pidas korsiklast sama hästi kui itaallaseks. Napoleonist kirjutas Mussolini isegi näindendi, mis kajastas „sadat päeva“. Tema elustiil oli laitmatu - ta ei tarvitanud iialgi martiinit ega vermutit, ei võtnud liha suu sissegi. Tema hommikusöök koosnes kohvist ja puuviljast. Lõunaks oli tal puljong ja puuvili, õhtuks jälle puuvili. Ta ei suitsetanud kunagi
raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Suured väejuhid nagu generalissimus Aleksandr Suvorov ja Napoleon Bonaparte on väljendanud arvamust, et Caesari kirjatöödega tutvumine peaks igale ohvitserile lausa kohustuslik olema. Caesarist rääkides võime rääkida kui riigimehest, väejuhist, kõnemehest, ajakirjanduse loojast, inseneriteaduse pioneerist, sõjakunsti arendajast ning salakirja ja päikesekalendri loojast. Loomulikult tegeles Caesar ka õigusmaailmas. Tõenäoliselt ei leidu inimest, kes ei oleks vähemal või rohkemal määral sellest mehest kuulnud. Juba tema nimi on väga võimukas. Sellest on tulnud sõnad nagu tsaar ja keiser ning on teada, et Rooma number C tähendab 100 ja ,,aesar" etruski keeles jumalat
8-20). 8.Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused. Omri oli elukutseline sõdur. Pole teada, kas ta oli iisraellane, nimi ei tundu olevat. Kui ta poleks, seletaks see hästi, miks tõsteti talle peagi vastukuningaks keegi Tibni. Tibni oli populaarne, kuid suri ilma edu saavutamata. On kahetsusväärne ja ühtlasi iseloomulik, et Kuningate raamat nii vähe Omrist räägib. Napid teated jätavad mulje arukast ja teovõimsast riigimehest. Omri andis Põhjariigile seni puuduva poliitilise tsentrumi. Ta ostis Samaaria ja sai siin linnakuningaks. Keskse asendiga ja heade ühendusteedega paiga ehitas ta välja tugevaks kindluseks, mis hiljem võis vastu panna isegi Assuri vägevale sõjaväele. Väljakaevamised Samaarias täiendavad ja kinnitavad VT teateid siinkohal. Kindlasti aitas riigi uus pealinn kaasa riigi sisemisele konsolideerumisele. Sama tähtis oli poliitiliste vahekordade reguleerimine Juudaga
Maratoni lahingule järgnes Ateena ajaloos väga pingeline aastakümme. Türannia tegelikke või arvatavaid pooldajaid kahtlustati reetmises (oli ju endine türann püüdnud vallutajatega liidus Ateenat alistada). Pingestatud õhkkonnas pagendati neil aastatel ostrakismiga järjepannu silmapaistvaid riigimehi. Tõsiseks küsimuseks kujunes Laurioni hõbedakaevanduste väärismetalli kasutamine. Kahest toona esile kerkinud riigimehest pooldas Aristeides selle võrdset jagamist kodanike vahel, mis tõstnuks hopliiditsensusele vastavate kodanike hulka ja seega tugevdanud hopliidiväge. Tema vastane Themistokles seevastu soovitas kasutada hõbedat laevastiku ehitamiseks. Aristeides pagendati ostrakismiga (483. a.), ateenlased hakkasid kiiresti laevu ehitama ja paari aasta pärast oli neil tugevaim laevastik Kreekas. Samal ajal hakkas Pärsia uus kuningas, Dareiose poeg Xerxes (486 465), Anatoolia
annaabi.ee 
