igal vennal vaateviis. Igal lollil oma lõbu, igal targal oma troost, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Igal pässil oma päsmer, igal riigimehel riist, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Luuletus on isamaaline. Sisuks on näidata, et kõik inimesed mõtlevad erinevalt. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii mees- kui ka naisriimi ehk ühe- ja kahesilbilisi sõnu. Esimeses salmis on luuletaja kasutanud lausriimi, ülejäänud on segariim. Lausetes on kasutatud assonantsi, näiteks riigimehel riist, mis siis, pässil päsmer, matsil mall
sotsiaalsete (huvi)gruppide eksistentsi. Pedagoogid, kerjused, meedikud, pätid, riigimehed, paadialused, sõdurid, ärimehed, tõrjutud, eestlased, kristlased ja suur hulk teisi seltskondi kõigil neil on oma eetika. Kujutage vaid ette segadust, mis sugeneb, kui nimetatud ja ka nimetamata jäänud seltskondades puuduks oma eetika ja moraal. Mis oleks, kui olete haigestunud ja satute suli mentaliteediga valget kitlit kandvate meedikute juurde? Ning oh kui raske on riigimehel olla pättide hulgas ja vastupidi, pätil riigimeeste hulgas! Kuulumine teatud gruppi eeldab ka teatud teatud käitumisreeglite tunnustamist ja järgimist. Paraku teeb asja keeruliseks see, et inimene kuulub korraga mitmesse gruppi. See tähendab ka mitmete reeglite (mõnikord vastandlike) üheaegset järgimist. Kui eri gruppide reeglid välistavad teineteist, siis on konflikt isiku ja eri gruppide vahel varem või hiljem vältimatu ning millestki tuleb loobuda, olgu see kui tahes magus ja hea
seonduvate probleemidega? On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele -- seda annab ainult praktika. Nimetatud faktiga on arvestatud filosoofi ja riigimehe hariduses Platoni ideaalriigis, kus teoreetiline väljaõpe -- tõus koopast -- katkestatakse pikemateks perioodideks, mil teadmisi kinnistatakse poliitilise ühiselu praktikas, millega saavutatakse, et filosoofil ja riigimehel on lõpuks nii teadmised teoreetilistest alustest kui vajalikud praktilised kogemused.
meile kaasa õnnetusi, meid ei tee õnnetuks see sündmus, vaid meie tunded ja arvamused selle sündmuse kohta. Ja neid viimaseid me saame kontrollida. Kui me oleme välise suhtes ükskõiksed, ei lase tekkida neg emotsioone siis saame jääda ükskõikseks ka sellises olukorras). 4. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Millise elu peaks valima, et saaks õnnelikult tegutseda. Eritas kahte põhilist eluviisi: Riigimehe elu: Riigimehel on ka võimalik teatud õnne saavutada, sest ta rakendab erinevaid olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust
annaabi.ee 
