ja Kreekat kasutama ühiseid kuld- ja hõbemünte. Skandinaavia rahaliit, mis asutati samuti 1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest kulla ja hõbeda suhteline hind kõikus pidevalt. Edukaks osutus aga Saksa Konföderatsiooni rahaliit. Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti. Seejärel tuli kasutusele ühisraha riigimark, Saksa marga eelkäija. Saksa rahaliit oli edukas osalt seetõttu, et müntide valmistamisel olid paigas selged reeglid ja tingimused. 2.4 Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga
1949a asutasid Nõukogude Liit ja rahvademokraatia maad vastukaaluks VNN'I ehk Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, RUmeenia, Bulgaaria. Hiljem liitusid Saksa DV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam ja Albaania) Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal Berliini blokaad Saksa läänetsoonides kujunes mitme-partei-süsteem ja toimus erastamine. Idas koondus NSV Liidu ja sõjaväelaste survel võim kommunistliku partei kätte ja toimus riigistamine. Saksa riigimark oli väärtusetu, kuid NSV Liidu vastuseisu tõttu ei suudetud kokku leppida ühtse rahareformi suhtes. 21 juuni 1948 asendati Saksa läänetsoonides riigimark Saksa margaga ja mindi üle turumajandusele. Nõukogude Liit vii soma tsoonis rahareformi läbi veidi hiljem. Tekkis küsimus, et milliner aha hakkab käibima lääne-Berliinis; Lääneriigid laiendasid rahareormid ka sinna. 25 juuni 1948 blokeeris NSVL kõik Berliini läänesektorid Saksamaa läänetsoonidga
valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt ülistatud punaarmee pildid. Siiski pidid tuli pettuda kõigil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. 1942. aastal oli Eestis kasutusel nii rubla ja riigimark. Ajaleht Eesti Sõna (23.01.1942): ,,Riigimarga ja rubla kursiväärtus on kehtestatud 1 mrk = 10 rbl. Riigimarga ja krooni kursiväärtus püsis kuni enamlaste tulekuni kliiringu alusel 1 mrk = 1,65 ekr. Praeguse hinnataseme ja oma sissetulekute võrdlemisel võib kodanik oma igapäevaseis toiminguis mõlema vääringu ostujõudu kui mitte täpselt, siis jämedais joonis lugeda võrdseks." Sõjajärgsetel aastatel leidus Eesti kroone päris paljudes kodudes. Lapsed mängisid hõbedaste
4.Kas rahavahetus oli iseseisvale riigile kasulik? Miks te nii arvate? 5.Millised on teie ootused seoses euroga? 6.Kas suhtute euro tulekusse positiivselt või negatiivselt?Põhjendus 7.Kas euro on vajalik?Miks? 8.Euro tuleku mõju teie igapäeva elule antud hetkel. 9.Kas Euro tulekuga kaotab Eesti mingi osa oma identiteedist?Miks? 30 Lisa 2. Saksa riigimark Tsaarirubla Duumarubla Kerenskid Soome mark 31 Maksuabinõudeks kuulutatud võlakohustus Rahavarude täiendamiseks välja antud veksel Eesti vabariigi kassatähed 32 Marga pangatähed 33 Lisa 3. Eesti kroonid ja mündid 1928. aastal 34 35 Lisa 4. Okupatsiooniperioodil käibinud väärtused
annaabi.ee 
