tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle 60% inimestest elab maal ja ka linnaelanikud on maaga tihedais sidemeis. Maakonna töötajatest on 43% tegev põllumajanduses, 16% tööstuses Põllumajandusmaa jaguneb 10 riikliku majandi ja 14 kolhoosi vahel. Kuusiku Katsebaas on maaviljelusinstituudi ja Kehtna ST laamakasvatusinstituudi majand; Järlepa on tõulinnukasvandus, Salutaguse karusloomakasvandus; Rapla riigimajand, Mahtra ja Purila kolhoos on spetsialiseerunud aiandusele. Tööstust esindavad põhiliselt mujal asuvate ettevõtete tsehhid, osakonnad ja jaoskonnad; erandid on vaid kombinaat "Järvakandi Tehased", Kohila Paberivabrik ja Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaniikatehas. Olmeteenindusega tegeleb Rapla Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega Rapla ning Märjamaa Tarbijate kooperatiiv. RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus
· hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi · põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 18. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused · Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all, · natsionaliseerimine puudutas seega väiksema ringi isikute huve kui Suurbritannias · erinevused olid ka jooksvate probleemide lahendamisel. · Kolhoos ja Sovhoos põllumajanduslik riigimajand · Metallurgiatööstus 19. Prantsusmaa kolooniate suurus ja kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajandi lõpul Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Kolooniad olid rohkem sõjalis-strateegilisteks baasideks. 20. Prantsusmaa tööstusliku arengu põhjused 1930. Aastateni
· 1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm, 1956/57 õppemaksu kaotamine keskkoolis · 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär
Algas esimene NSVL okupatsioon, mis kestis 1941. aastani. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, mida juhtis Johannes Vares. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, mida juhtis algul Johannes Lauristin ja siis Karl Säre. Pandi maksma stalinilik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted natsionaliseeriti (riigistati). Loodi sovhoose (riigimajand), hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu ja kolhoose (põllumajanduslik suurmajand). 14. juuni 1941 massiküüditamine Siberisse, ligi 10 205 inimest. 3. Saksa okupatsioon. 7. juulil 1941 saabusid Saksa eelsalgad Eestisse. Peaaegu kogu Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud sama aasta augustiks (suuremad saared alles oktoobris). Samal ajal olid Eestis tekkinud metsavendade (isikud, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu) salgad. Kaitseliidu eeskujul loodi
annaabi.ee 
