Linnast väljaspool samuti mitu põhikooli ning territooriumil tegutseb veel ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Kuigi vallas on olemas gümnaasium, siis isiklikult valla elanikuna antud kooli mina ei soovita. Kuna mitte väga palju kaugemal asub Viljandi Gümnaasium, mille tase on tunduvalt parem, soovitaksin seda kooli. Viljandi Gümnaasiumis on äsjavalminud hoonetega ning väga hea tehniliste abivahenditega kindlasti paremad õpivõimalused. Suure-Jaani vallas on 219 km riigimaanteid, 172 km vallateid - sealhulgas kruusakattega 154 km ja asfalt kattega 18 km - ja 289 km erateid - neist avalikus kasutuses 19 km. Vallas on 11 silda, millest eravalduses 4. Talvine teehooldus on jagatud piirkonniti, üldiselt talvise teehoolduse kohta muresi pole, kuid nagu alati sellisel teemal esineb alati probleeme. Jäätmete ladustamine on vallas üpris hästi korraldatud. Suure-Jaani linnas asub jäätmejaam, kuhu saavad kõik vallaelanikud erinevaid jäätmeid viia. Näiteks erinevad
Ekspordi kasv 7,5 13,6 8,1 2,0 -18,4 18,5 Import 628 087 733 994 769 887 805 842 664 615 797 600 Impordi kasv 9,1 16,9 4,9 4,7 -17,5 20,0 Transpordi geograafiline asend Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis.
Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus Dresden- elektroonika-, keemia- ja optikatööstus Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus Kiel- laevaehitus 19 10. Transpordi iseloomustus Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede (Bundesautobahn'ide) kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis.
Terviseametile välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Sama seaduse §151 nimetab isikud, kriteeriumid ja tähtajad, kes peavad strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava esitama. 2012. aasta 30. juuniks esitati Terviseametile kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja 2013. aasta IV kvartalis esitatakse kooskõlastamiseks välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, kohtades, kus riigimaanteid kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas (VÕKS §151). Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangute või üldprognoosi andmiseks, millele kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuse ja muu kohta. Välisõhus leviva müra tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise
Veerem on vana, sõidukite keskmine vanus on kõrge, seega inimesed eelistavad erasõidukeid. Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee
annaabi.ee 
