Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värv...
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga.
tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda peegeldavad merepinna klaasistunuks. Pildi nimeks oli "Meri I". Pilt on fotografeeritud kaldalt. Näitusele on iseloomulik patriootsus. Nimelt on Katrin Männi, tabanud pildi Eiffeli tornis lehvivast Eesti riigilipust. Foto pealkirjaks on "Eiffeli torn. Pariisis". Lemmikuks pildiks pean ma siiski Karin Kanguri pilti "Meri I". Seda nimelt seetõttu, et merega seonduvad pildid on alati mulle meeldinud. Merd vaadates tekib rahulik meeleolu. Samas mulle meeldib antud pildi juures see, et ta ei ole üksnes rahulik jäädvustus veekogust, vaid domineerib pildil ka taevas, mis on veidi segadust tekitav. See ei ole ei rahulik ega ka tormine. Taevas nimelt on see, mis andis sellele pildile teistest erineva tunnuse
Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 6. Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7. Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga 7 http://et
paaritu arv, siis paigutatakse Eesti lipp lipurivi keskele. Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipp on lipurivi kummaski otsas. Kui eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, siis paigutatakse maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maakonna, linna, valla ja mud lipud ei või olla riigilipust suuremad. V Lipu heiskamine lipupäevadel Lipu kui tähtsa rahvussümboli kasutamine nõuab loomulikult teatud reeglitest kinnipidamist, kohustust kohelda Eesti lippu väärikalt. Lipp heisatakse päikesetõusul , kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kümme õhtul. Erandiks on jaaniöö, mil lippu ei langetata. Kui lipp jääb lehvima pimedal ajal, peab see olema valgustatud.
Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipud on lipurivi kummaski otsas. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maakonna, linna, valla ja muud lipud ei või olla riigilipust suuremad. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp
23. märtsil 1993 võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse ja 11. juunil 1993 seaduse “Riigilipu kasutamise korra kinnitamine.” Selle seadusega määrati meie riigilipu suurus, anti värvide täpne kirjeldus ning lippude kasutamise aeg, koht ja kord. Külalisriikide riigilipud Eestis toimuvatel rahvusvahelistel üritustel on viisakaks kombeks heisata koos meie lipuga külalisriikide riigilipud. Lipud tuleb paigutada prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras Eesti riigilipust vasakule. See tähendab, et kui seista seljaga vastu seina ja olla lipureas meie lipuga esimene, siis vasaku käe poole paigutatakse külaliste lipud. Seejuures kõik lipud peavad olema ühesuurused ja kõik ühel kõrgusel ning eraldi varre küljes. Selline paigutus ei ole ainureegel. Kui erimaade lippe on paaritu arv, võib Eesti lipu asetada veidi eraldatult keskele. Paaris arvu lippude puhul on lubatud asetada isegi 2 meie lippu, mõlemasse otsa üks.