Kriis haaras kõiki elanikkonna kihte. Paljud inimesed kaotasid töö ja varanduse. Töötute arv võis mõnede hinnangute järgi ulatuda 60000-ni. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM Pärast krooni devalveerimist 35% võrra ja viimist Inglise naelsterlingi alusele 1933. aastal hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal hakkas uus tõus. Eesti majanduse peamiseks mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu, efektiivsuse ja konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti riigilaenudega, see näitas usalduse kasvu rahvusvahelisel areenil. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivi-keemiatööstus. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa õli ja bensiinitootmise järsu kasvamise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte,
riigis. 21. Riigieelarve tasakaalustamine Prantsusmaal 1920. aastatel · Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu. · Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele. · Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid. Olukorra parandamiseks: · kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega · 1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. 22. 1929-1933. aasta majanduskriisi iseärasused ja pikaajalisus · algselt hõlmas USA majandust · seejärel haaras kogu kapitalistlikku maailma · kriis kestis 4 aastat · oli ületootmise kriis -toodete varud ei leidnud realiseerimist · kriis hõlmas 2/3 tööstusharude tootmisvõimsusest
olevat välisvaluutat. See tähendas Eesti krooni üleminekut kullavahetusstandardile. Ringluses olevate pangatähtede kaetus välisvaradega ei tohtinud langeda alla 40 protsendi jooksvate kohustuste summast. 1924. aasta rahanduspoliitiline murrang pani aluse ka järgmistel aastatel toimunud suunamuutusele sisemajanduses, mis väljendus eelkõige riigilaenude osakaalu vähenemises ja krediteeritavate valdkondade muutumises. Varem idaturule orienteeritud tööstuse ja kaubanduse asemel hakati riigilaenudega toetama eelkõige Lääne-Euroopa turgudele suunatud põllumajandustootmist. Pööre oli radikaalne. 1924. aastal põhjustas majanduspoliitilise pöörde välismajandusliku orientatsiooni teisenemine. Venemaaga majandussidemete järsu vähenemise põhjuseid ei maksa otsida Eesti poliitikute eelistustest. See oli Nõukogude Liidu poolt peale sunnitud. Majanduslikus mõttes ei eraldunud Eesti Venemaast, vaid hoopis vastupidi . Alates 1923. aastast vähendasid
Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Prantsusmaa tööstustoodangu üldmahult maha peamistest tööstusriikidest nagu USA, Saksamaa ja Inglismaa. Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu. Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele. Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid. Olukorra parandamiseks: · kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega(koos sellega kasvas aga riigivõlg tohutult suureks. Ainuüksi laenuprotsentide maksmine moodustas peaaegu poole riigieelarvest). · 1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused; Prantsusmaa natsionaliseerimise I, II ja III etapp. Natsionaliseeritud ettevõtted
annaabi.ee 
