alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene. Samas kõnes eitas ta Jaapani rahva ülimuslikkust võrreldes teiste rahvastega. Uus seadusandlus kehtestati USA okupatsioonivõimude järelvalve all ja see jõustus 1947 aastal. Selle tagajärjel varisesid kokku nii konfutsianistlikud ühiskonna ideaalid kui ka shintoistlik keisri- ja riigikultus. Ühtlasi lõppes enam kui tuhandeaastane ajajärk, mille jooksul valitsejad olid alistanud usundid võimulolijate huvide teenistusse. Vastutasuks olid religioonid saanud majanduslikku tuge ja riiklikku kaitset. Põhiseaduse § 20 ütleb: "Usuvabadus on tagatud kõigile. Ükski usuline organisatsioon ei oma riigi suhtes eriseisundit ega või omandada mingit poliitilist mõjuvõimu. Riik ja selle organid hoiduvad usulise kasvatuse andmisest või muust religioossest tegevusest
koostöös. kõrgeima enesetunnetuse vormi saavutab vaim absoluutses mõistuses - s.o. kunstis, religioonis ja filosoofias. Filosoofias kohtab maailmavaim iseennast Konservatiividele sobis just riigi väärtustamine ning eriti see, et ideaalseks riigikorraks pidas Hegel Preisimaa konstitutsioonilist monarhiat (Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, on mõistuslik). Siit arendati paremhegeliaanide poolt edasi spetsiifiline saksalik riigikultus. V 2. Liberalism (lad.k. liber - vaba) -ehk vabameelsus (vt. õpik III, lk.177). Selle suuna aluseks olid valgustusajastu vaated. Liberalismi ideed lähtuvad John Locke’ist, neid propageerisid prantsuse valgustajad, eriti Voltaire. Arengu eelduseks oli liberaalide arvates seega üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. See ideoloogia vastas eelkõige kolmanda seisuse, jõukamate ja haritumate kodanike huvidele. Liberaalid
Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku keskus oli sel ajal Jeruusalemm. Tänu misjonitööle levib kristlus Rooma riigis kiiresti ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. sajandil (249-251 ja hiljem). 260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu. 303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms.), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab
Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku keskus oli sel ajal Jeruusalemm. Tänu misjonitööle levib kristlus Rooma riigis kiiresti ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. sajandil (249-251 ja hiljem). 260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu. 303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms. ), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus
annaabi.ee 
