Kui kõik need kolm võimu oleks korraga ühel ja samal inimesel, oleks kõik kadunud. (Kui inimesel oleks võim luua seadusi, viia ellu valitsemisotsuseid ning mõista kohut eraisikutevaheliste erimeelsuste üle ja lahendada kuritegusi) 2. Valgustuse tulemusel suurenes sallivus. Nõiaprotsessid kadusid, kohtumõistmisel kaotati karmid karistused nagu piinamine. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Ka talurahva olukorda hakati parandama.Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. 4. Harimata inimene ei tea midagi ja ei oska langetada õigeid otsuseid. Harimatu rahvahulk, kes langetab vale otsuse, võib kaotada kõik, mis sellel rahval on. Nii hukub maa, vara ja võib-olla isegi rahvas ise
lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu ka utoopiaid kirjanduslikke unelmaid ideaalsest maailmast. Nii kujunes tõeliseks bestselleriks Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe´´. Nõiaprotsessid jäid aegamööda minevikku, kohtumõistmisel kaotati piinamine ja seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Valgustusaja ideede mõjul pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. VALGUSTUS- periood Euroopas kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780.aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
Andes Dareiose vägedele hävitava hoobi, likvideeriti kogu valitsemisstruktuur, sest kogu senine ametnikkond oli harjunud teenima ainult üht isandat, ning senise kadumise järel teeniti lihtsalt uusi valitsejaid, s.o Aleksander Suurt või hiljem tema järeltulijaid. Oht stabiilsusele peitus ainult järeltulijate omavahelistes ambitsioonides, kas igaüks neist jätkas eelneva vaateid ja uuendusi või läks oma radapidi. Hilisemad paralleelid hilisemate riigikorralduste najal toetuvad samadele põhimõtetele. Kõikvõimas Türgi sultanaat on peale võimsa sõjaväe purustamist hämmastavalt abitu. Samas on esmapilgul kergesti haavatav Prantsuse kuningriik tunduvalt vastupidavam agressioonile, sest aadelkond võitleb lisaks riigi ja oma kuninga kõrval lisaks oma läänivalduste eest. Ja see on tunduvalt olulisem argument. Kui ohus on inimese enda kodu ja vara tehakse paratamatult
Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias. Uued riigid läksid enamasti üle demokraatiale. 4. Demokraatia õitseaeg 1920ndate USA-s: saavutused ja puudused.
Tähtsaks sai rajakaitse. Rooma õigus Rooma impeerium oli õigusriik. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 12 tahvli seadused. Iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehutd otsuseid. Arvestati ka Kreeka seadusi ja kreeklaste riigikorralduste alaseid põhimõtteid ning õpetusi. Roomlastel kujunes õigusteadus. Rooma provintsid Roomlased ei püüdnud kuskil peale suruda oma kombeid, usku ja kultuuri. Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Levis kreeka keel.
annaabi.ee 
