165. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Stabiilsus - Suutlikkus tagada teenused ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsipõhimõttest. 166. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Vabatatliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime - Suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega 167. Tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab - Riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine 168. Halduspoliitika funtsiooniks on: - Valitakse välja konkreetsed lahendused 169. Halduslikku eluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi: - POSTCORB 170. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse - Erinevate avaliku, era-ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis
10. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? -Stabiilsus ja suutlikkus tagada teenuseid ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest. 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori eest? -Vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime ja suutlikkus tegeleda efektiivselt nö erijuhtumitega. 12. Nö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudelit, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine. 13. Millised loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? -Valitakse välja konkreetsed lahendused. 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse
Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. kõrgem jätkusuutlikkus b. vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime c. suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega d. võimaldab kiireid muutusi 12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b. erasektori ja kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel c. riigi ja erasektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel d. riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaarne valitsemi 13. Milliseid loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühen a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB
tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust 46. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid
EL-i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus - Integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale - Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe - ,,regioonide Euroopa" Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele Euroopa integratsioon ei tugevda või nõrgesta riiki, vaid viib selle uuele tasandile, edendades erinevate haldustasandite vahelist koostööd- EL kui keerukas süsteem, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil