Lõuna-Aafrika Vabariik Suulu keel Lõuna-Aafrika Vabariik • Riik Aafrika mandri lõunatipus • Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu
lasta keelel vooluga kaasa minna ja mitte takistama keelelist globaliseerumist. Maailmas võiksid kõik inimesed rääkida ju ühes keeles, siis ei oleks üksteisest arusaamisega mingisugust probleemi, ei peaks õppima erinevaid keeli. See oleks väga mugav-ükskõik millisesse riiki sõites ei oleks muret kohalikega suhtlemisel, puuduks keelebarjäär. Kahjuks selline rahvaste ühte sulandumine toob kaasa eri rahvaste kultuuride hääbumise. Erirahvused poleks arvatavasti nõus oma riigikeelest loobuma ja isikupära kaotama kuidas saakski otsustada, milline keel peaks saama ühiseks keeleks. Kui võtaks aluseks, et juba niigi palju räägitakse maailmas inglise keelt ja see võikski saada ühiseks, siis ma julgen arvata, et näiteks kasvõi hiinlased ei oleks sellega kunagi nõus, sest nad on maailma kõige arvukam rahvas ja seetõttu võib-olla peaks just hiina keel olema kõige sobilikum ühise keelena kui juba nii suur hulk inimesi ühiskonnast seda räägib
1.detsember Tartus taastatakse Eesti Üliõpilaste Selts. 7.detsember ENSV Ülemnõukogu tunnistab riigikeeleks eesti keele. 14.detsember Linnahallis toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi konverents ,,Kodu kaitseks". 1989 Terve 1989 aasta on esimene aasta, mil Eesti on avatud välismaailmale ja eestlased omavad ka ise ligipääsu välismaailmale. Iga 10 eestlane käis välismaal. 18.jaanuar Ametlik keeleseadus eesti keelest kui riigikeelest. 17.veebruar ENSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutab 24.veebruari Iseseisvuspäevaks. 24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must- valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu. 14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26
loodusvarade, põhiliste tootmisvahendite, transpordi- ja sidevahendite, pankade, kaubanduse jne kuulutamine Eesti ainuomandiks (kuulusid NSV Liidu konstitutsiooni põhjal vaid NSV Liidu ainuomandisse); era- ja segaomandi lubamine; kodanike ja juriidiliste isikute konstitutsiooniliste õiguste kohtuliku kaitse võimaldamine jne. Rahva ja riigi suhete üle kujunes elav diskussioon seoses küsimusega Eesti NSV riigikeelest. Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937. a põhiseaduse § 5) lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri säilimiseks ja arenemiseks (vrd 1937. a põhiseaduse ja 1992. a põhiseaduse preambulit). Samuti oli omariikluse taastamisega seoses oluline kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, mille nägi ette Ülemnõukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus nägi ette ülemineku tsentraliseeritud nõukogude süsteemilt riigivalitsemise ja omahalduse
Hoolitsege selle eest, et oleks piisavalt sanitaar- ja pesemisruume, söömiskohti ja varjualuseid, mida saab kasutada halvast ilmast tingitud töökatkestuste korral. Korraldamine Muutke tööplaani, kui seda on riski vähendamiseks vaja. Korraldage töö nii, et sarnaseid kaitsemeetmeid vajavaid ülesandeid tehtaks üheaegselt, et saaks rakendada ühiskaitsemeetmeid. Hoolitsege selle eest, et kõik töötajad, ka need, kes ei saa riigikeelest hästi aru, oleks teadlikud ehitusplatsil esinevatest võimalikest riskidest, olemasolevatest ohutusmeetmetest ja oma kohustustest seoses töötervishoiu ja -ohutusega. Varustage töötajad vajalike isikukaitsevahenditega (kiivrid, kaitsekindad, tolmumaskid, kaitsejalatsid). Hoolitsege selle eest, et ehitusplatsil oleksid olemas esmaabivahendid. Ehitamine Määrake tööohutuse ja -tervishoiu koordinaator, kellel on tööohutuse ja -tervishoiu väljaõpe.
Hoolitsege selle eest, et oleks piisavalt sanitaar- ja pesemisruume, söömiskohti ja varjualuseid, mida saab kasutada halvast ilmast tingitud töökatkestuste korral. Korraldamine Muutke tööplaani, kui seda on riski vähendamiseks vaja. Korraldage töö nii, et sarnaseid kaitsemeetmeid vajavaid ülesandeid tehtaks üheaegselt, et saaks rakendada ühiskaitsemeetmeid. Hoolitsege selle eest, et kõik töötajad, ka need, kes ei saa riigikeelest hästi aru, oleks teadlikud ehitusplatsil esinevatest võimalikest riskidest, olemasolevatest ohutusmeetmetest ja oma kohustustest seoses töötervishoiu ja -ohutusega. Varustage töötajad vajalike isikukaitsevahenditega (kiivrid, kaitsekindad, tolmumaskid, kaitsejalatsid). Hoolitsege selle eest, et ehitusplatsil oleksid olemas esmaabivahendid. Ehitamine Määrake tööohutuse ja -tervishoiu koordinaator, kellel on tööohutuse ja -tervishoiu väljaõpe.
Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad sotsiaalriikluse põhiõigused: a. haridus b. õiguskaitse c. abile puuduse korral d. ... 4. muud printsiibid: a. vabariikluse printsiip eesti on vabariik, tegemist ei ole monarhiaga. b. Unitaarriikluse printsiib tegemist on ühtse riigi, mitte federatsiooniga c. Rahvusriikluse printsiip väljendub sätetes kus räägitakse riigikeelest kui põhikeelest ning põhiseaduse preambuls, kus räägitakse sellest, et eesti riik on loodud eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks Põhiseaduse printsiipidena käsitletakse ka vahel olulisi põhiõigusi: · Inimväärikus · Vabadus · Võrdsus kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida. Põhiõigused. Kõrvale jääb õnneks ajalugu ja teooria, piirdume põhiõigustega eesti
annaabi.ee 
