ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside
konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome. Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Andmekaitse Inspektsioon o Konkurentsiamet o Patendiamet 3) Kaitseministeerium: Riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika, riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika, tollisüsteem. Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna
Tallinn: Olion, 1990. Laar, M. Emajõgi 1944. Tallinn: Varrak, 2006. Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. ! Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940. Tallinn: S-keskus, 2004. Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1992. Vahtre, S. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tallinn: Olion, 1990. Walter, H. Eesti Vabadussõda. Vikerkaar 1989, nr 59. Õun, M. Eesti sõjavägi 19201940. Tallinn: Tammiskilp, 2001.