Veel enam, väheneb majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal pea igas maakonnas ja see on seotud rahvastiku vananemisega. Piirkondlikud erinevused sissetulekutes on liiga suured ja maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Seda põhjustabki aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikus ning töösaamise võimalus. Et neid probleeme parandada, peab tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Teiseks muudaksin ma Eesti riigifirmade kontrolli palju tugevamaks. Riigifirmade eesotsas on nõukogud, kes juhivad nende tööd. Hiljutise rahastamisskandaali raames tuli välja, et riigifirmade nõukogusse saamine käib läbi väga korrumpeerunud tee ning kui annetad piisavalt erakondadele raha, on lihtsam kuskile nõukogusse saada. On tekkinud seaduspärasus, et riigifirmade poliitikud on ka erakonna suurannetajad. Kui riigiettevõttete
kuna olukord riigis pole ilmselgelt paranenud. Seetõttu võivad mitmed probleemid pead tõsta alles mõne aja pärast ja selle kaudu üllatada kogu maailma. IMF ja Euroopa liit kehtestasid Kreekale mitmed tingimused ja kärped, et saada järgmine laenumakse ning selle kaudu vältida riigi pankrotti minekut. Kärbete alla kuulusid näiteks ametnike hulge vähendamine, mitmete toetuste tühistamine, riigifirmade müümine, avaliku sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks. Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti
pole tähtsust, siis muutub kuriteo ohver uurimise ja/või kohtupidamise käigus veel kord ohvriks emotsionaalsete-moraalsete üleelamiste mõttes. 14 / 20 Tallinna Sadama altkäemaksukaasuse uurimist kokku võttes nentis rahvaesindaja Artur Talvik hiljuti, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon ja et sellega peab tõsiselt võitlema (Kaja Koovit: "Tallinna Sadama juhtum kas tuleb riigifirmade juhtimise uus ajajärk?" EPL 15. 06. 2016). Ent Eestis eksisteerib ka juriidiline korruptsioon, aga sellega ei julge võidelda keegi peale Kaur Kenderi, kuigi taastatud iseseisvuse aja seadusloome kohta on Tiit Made ütelnud: "Seadusi tehti sageli just täpselt nii, nagu see isiklikku tulusaamist silmas pidades vajalik oli. Eriti käib see väide omandireformi kohta." ("Mõne ärimehe Venemaa-halast" Õhtuleht 20. 07. 2016).
1. Info kogumine ja töötlemine (kõige ühiskonnas toimuva kohta) 2. Teadmistega varustatus (et poliitiline süsteem saaks teha otsuseid) 3. Rahva varustamine hüvede ja teenustega, (provision of public goods) 4. Avaliku poliitika (policy) regulatsioon ja täideviimine (et seada inimeste käitumisele üldised piirid (guidelines)) Näit:liikluseeskirjad, inimõiguste kaitse jpm. 5. Ressursside mobiliseerimine Näit: maksude kogumine, riigifirmade juhtimine Administratsioon paeks olema poliitikute "teener" aga tänapäeva probleemiks on see, et need rollid on tihti vahetunud (bürokraatia ülemvõim), sest: - bürokraatidel on oma tegevusvaldkonnas suuremad teadmised kui poliitikutel - nende võimalus ressursside jagamise üle otsustada annab neile mõjuvõimu klientide üle - poliitikud ja kliendid vahetuvad kiiresti, samad ametnikud jäävad. M
annaabi.ee 
