Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhiseaduslik monarhia, riigipea oli vaid riigiesindaja. Seadusi võttis vastu parlament. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et seal oleks olnud kõik rahulik. Võitlused erakondade vahel olid üpriski teravad, peamine võitlus käis liberaalide ja konservatiivide vahel. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojas. Elizabeth II Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. Hiljem
Parlamentaalne Absoluutne Kõige suurem Võim presidendi (poolpresidentaal võim on käes, kes on nii ne) Riigipea (kuninga) Valitsejal on peaministril, valitsusjuht kui ka Peaminister ja võim on piiratud täielik võim. president on riigipea. president jagavad või pole seda Katar, Saudi riigiesindaja. Mehhiko, USA. võimu. Soome, üldse. Araabia. Parlament koos Venemaa, Austraalia, valitsusega teeb Prantsusmaa. Kanada. olulisemaid otsuseid. Sveits, Eesti, Läti, Itaalia, Saksamaa, India
rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad)
30.01.1933 võimu vahetus, kantsleriks sai Hitler, kirjutas vanglas raamatu `` Mein Kampf´´, Saksamaa ei tõstnud repattsioone. 18.07.1935 mereväekokkulepe (Inglise, Saksa), 6.03.1936 Euroopas hakkas sõjavägi liikuma, Saksamaa viis väed Reini demilitaariseeritud tsooni, 1936-1939 Hispaania kodusõda, Saksamaa ja Itaalia toetasid kindral Frakot ja Prantsusmaa ja NSV toetasid teist poolt, 12.03.1938 toimus anšluss, Austria liitumine Saksamaaga, 28.09.1938 Müncheni pakt sai kokku nelja riigiesindaja otsustasid et Tsehhoslovakkia peavad oma alad loovutama Salsamaale, 18,03,1939 saksa väed läksid Prahase ja Tsehhoslovakkia riik likviteeriti, tsehhi osa liideti saksaga ja slovakkia jäi iseseisvaks, 20.08.1939 MRP 14.01.2013 Saksamaa ründas poolat 1.09.39, see järel ründas poolat NSVL 17.09.39. NSVL ründas soomet ( Talvesõda) 30.11.39-12.03.40. Saksamaa ründas Taanit ja Norrat 09.04.40. Saksamaa ründas Prantsusmaad, Hollandit, Belgiat ja Luxenburgi 10.05.40
tegemist 34. Ministri volituste lõppemine. MINISTRI VOLITUSED LÕPPEVAD: 1) tagasiastumisel 2) surma korral 3)PM ettepanekul PR otsuse alusel 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel 6) VV tagasiastumisel 35. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. PM: RIIGIESINDAJA esindab VV kohtus Juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumiseks Esindab Eestit Euroopa Liidu Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes MINISTER: VALITSEMISALA JUHT juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi 9
jätkab oma ametis uue valitsuse ametisse astumiseni ja hoidub põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemist. 28. Ministri volituste lõppemine. Ministri volitused lõppevad: 1) tagasiastumisel; 2) surma korral; 3)PM ettepanekul, PR otsuse alusel; 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) VV tagasiastumisel 29. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. Peaminister: riigiesindaja esindab VV kohtus. Teostab Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogus. Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. Minister: valitsemisala juht- Juhib, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Jälgib min. struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle. Nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms
koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi. Parandati seda, kukkus siiski läbi. Eesti vabariigi valitsemine 1920-1940. Rahvaesindusorgan Eesti vabariigis 1919-1920- Asutav kogu (tegutses kuni 1934, tegutses kokku 5 riigikogu) 1936-37 tuleb kokku rahvuskogu, sest oli vaikiv ajastu,mida juhtis J. Uluots.
annaabi.ee 
