keskklass ühiskonnas. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemis madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Haridusüsteemis on samuti probleeme. Näiteks üldhariduskoolides õpetatakse suurt osa aineid liiga üldiselt või võetakse liiga laialt. Kõrgharidusega on nii, et kui tahetakse minna ülikooli, aga vanematel on keskmine palk ja laenu ei taha võtta ning riigieelarvelisele kohale ei saa, siis võib üldse ülikooli ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad langevad paljud välja. Need, kes tahaksid tõsiselt õppida jäävad võimaluseta. Puudus on oskustöölistest, kes õpivad omale eriala kutsehariduskoolidest. Noored ei taha aga sinna õppima minna kuna nende koolide õppeedukus ei ole kiita. Riik peaks rohkem tähelepanu pöörama ka nendele koolidele
) A: , . . . ?(jah, mina lõpetan samuti sellel kevadel ja loodetavasti lõpetan samamoodi neljade-viitega. Praegu mõtlen juba mida edasi teha kas jääda sinna, või vahetada kooli. Millised on sinu tulevikuplaanid? Kas tahad omandada kõrghariduse?) B: , , , , (ma ei ole veel kindel mida edasi teha, kindlasti tahan omandada kõrghariduse, sellepärast olen mõelnud, et peaksin astuma heasse keskkooli, unistan isegi riigieelarvelisele kohale ülikoolis saada.) A: ? ?(kuhu ülikooli sa siis minna plaanid? Kas tead juba millise elukutse peal töötada tahaksid või kelleks sa saada tahad?) B: , . ? ?(pole veel selle peale mõelnud, kuid tahaksin saada head palka ja olen valmis selle eest õppima. Kas sa oled mõelnud kellena töötada tahad? Kas tahad ka kõrgharidust omandada?) A: , , (veel ei ole kindel, kuid kõrghariduse kavatsen kindlasti omandada ja olen mõelnud juristiks
Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemiks madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Probleeme on ka haridusüsteemis. Loomulikult on siingi põhiliseks mureks õpetajate palgad ja lisaks veel ka see, et noori õpetajaid pole koolidesse juurde tulemas. Ka kõrgharidusega on Eestis raskusi: tahetakse minna ülikooli, kuid vanematel on keskmine palk, laenu ei taheta võtta ning riigieelarvelisele kohale ei pruugi saada selle tulemusena võib ülikooli üldse ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad, langevad paljud välja, jäävad just need eelmainitud noored ülikooli uste taha. Puudus on Eestis ka oskustöölistest, kes õpivad endale eriala kutsehariduskoolidest. Tuleks populariseerida selliseid koole, sest kui noorel on olemas amet on tal võimalus olla ühiskonna aktiivne liige ja samas on tal võimalus vabalt ka kõrgkoolis ennast täiendada
Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka väga noori inimesi, kes otse gümnaasiumipingist ellu astumas. Tekkis kahtlus, kas olen ikka konkurentsivõimeline. Vastupidiselt minu kahtlustele ja hirmudele selgus, et olin tublim, kui oodatagi oskasin. Sain ülikooli riigieelarvelisele kohale jättes paljud noored konkurendid enda selja taha. See tõik motiveeris mind väga ning annab teotahet siiani. Nüüd kõrgkoolis õppides tunnetan täielikku vastutust oma õppimise eest. Saan ja suudan end suunata oma õppeprotsessis ise ning vajakajäämisel süüdistan vaid iseennast. Küpsemas eas õppijal on võrreldes otse gümnaasiumist tulnud õppuriga isegi teatud eelised. Mul on võimalik kasutada suuremat hulka varasemaid teadmisi, töö- ning elukogemust. Samas on
nimekirjast, kahjuks sain ainult tasulisele kohale. Hetkel ei olnud tasuline õppmine minu jaks võimalik majanduslikel põhjustel. Kuid see andis mulle teadmise, et mind ei ole veel maha kantud ja võin järgmine aasta uuesi proovida, ja proovisingi. Internetis surfates avastasin, et on veel teisegi kooli, kus on võimalik õppida sotsiaaltööd ja nii viisingi veel viimasel minutil oma dokumendid ühte nendest koolidest. Sain sisse riigieelarvelisele kohale ja praegu õpin juba teisel kursusel ja ma pole seda hetkegi kahetsenud. Sotsiaaltööd läksin ma õppima täiesti teadlikult, mitte lihtsalt niisama. Mulle meeldib aidata; eakaid, puuetega inimesi, eriti aga lapsi, kes on mingil põhjusel jäänud ilma hoolivast ja armastavast kodust. Nii mõnigi laps ei teagi, mis see kodu üldse on, kuna nende jaoks on koduks olnud lastekodu. Loomulikult võib lastekodu olla samuti kodu, kuid kas ikka on? Niisiis hakkasin õppima sotsiaaltööd.
õiged eesmärgid. Praktikas on tegemist aga tohutu probleemipuntraga. Näiteks kolme õppesuuna nõue, mida väheste õpilastega pole võimalik täita. Seetõttu teen ettepaneku: jääma peavad kõik gümnaasiumid, kes suudavad täita uue õppekava nõudeid. See on ainuke korrektne alus: mõni gümnaasium suudab täita uue õppekava nõuded saja õpilasega, teine ei suuda ka kolmesajaga. Kõrgharidusreform Esiteks, kui ülikoolid viiakse üle ainult riigieelarvelisele rahastamisele, siis muutub võtmeküsimuseks see, kes ja kuidas riigi raha ülikoolidele jagab. «Nüüd on juhtunud niisugune lugu, et seadusesse on jäetud need tingimused kirja panemata. Teine põhiprobleem on need tingimused, mille alusel võib ülikool nõuda õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamist. «Kuidas tudeng maksma hakkab ja kui suur see raha on, mida ta maksma peab? erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand:
annaabi.ee 
