teadusasutustega; 5 10. selgitab välja väljaspool Eesti Vabariiki asuvad Eesti arhiiviväärtusega arhivaalid ning teeb ettepanekuid ja osaleb nende tagasisaamise korraldamises. Ajalooarhiiv ja Riigiarhiiv on Rahvusarhiivi üleriigiliselt kogumise ja arhiivijärelevalvega tegelevad struktuuriüksused. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus. 4. RIIGIARHIIV Riigiarhivaar juhib rahvusarhiivi. Riigiarhivaari ülesanded: 1. korraldab Rahvusarhiivi tegevust ning otsustab sellega seotud küsimusi; 2. esindab Rahvusarhiivi ja annab volitusi Rahvusarhiivi esindamiseks; 3. vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab Rahvusarhiivi valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas seadusega; 4. otsustab riigihangete teostamise Rahvusarhiivi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks; 5
arhiivindusalaseid üritusi; 12. teeb koostööd Rahvusarhiivi teiste struktuuriüksustega, haridus- ja teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude, mittetulundusühingute ning teiste asutuste ja isikutega; 13. teeb riigiarhivaarile ettepanekuid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega eraarhivaalide kandmiseks arhiiviregistrisse; 14. osaleb Rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamisel; 15. täidab teisi ülesandeid, mis on Filmiarhiivile pandud riigiarhivaari või Riigiarhiivi direktori poolt. 6 Filmiarhiivi infosüsteem Filmiarhiivi Infosüsteem võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavate arhivaalide: Film+Video ja Heli leidandmetele ja annotatsioonidele. Alates 04.05.2011 töötab filmidega tutvumiseks loodud videoportaal, kus näha ka seni digiteeritud filmid. Kõik andmebaasis
4) välistunnustest, seisukorrast ja korrastatusest; 5) teiste arhivaalidega olemasolevatest seostest; 6) dokumendi säilitustähtajast. Küsimused: arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid pärinevad või mida dokumendid käsitlevad,unikaalsus, kasutatavus, seotus teiste dokumentidega, säilitamiseks vajalik ressurss. Hinnatakse: 1) arhivaali vastuvõtmisel arhiivi 2) arhivaali säilitustähtaja möödumisel; 3) riigiarhivaari otsusel Dokumentide hindamise mõiste. Eesti praktika põhised hindamise põhimõtted. Mis on arhiiviväärtuslik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid. Eelhindamise mõiste Hindamine on... dokumendi (arhiivi)väärtuse üle otsustamine Hindamine on arhiiviväärtusliku teabe väljavalimine Põhimõtted: Arhiiviväärtuslikku teavet ei hävitata kunagi ja seda säilitatakse Rahvusarhiivis ja teistes avalikes arhiivides Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne
linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus (loe lisaks tegevuse ülevaatest lk 7-14). Rahvusarhiivi põhimääruse järgi tegutseb riigiarhivaari juures nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. (Loengus jutuks, et arhiivinõukogu funktsiooniks arhivaari valimine, funktsioon lõpetatud.) RA põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide
annaabi.ee 
