kristlus Roomas siiski lõpuks riigiusundiks. Riietus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast
Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Siit pärinebki sõna "kandidaat" RIIETUS Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga
Rooma ülemkihi. Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1
Spartacuse võit oli talle juurde andnud kümme tuhat sertserti. Catilina surus Spartacuse kätt, Spartacus imestas, et kust Catilina teab salamärke ja mõningaid salasõnu. Sisse astus Rhodopeia, kes hoopis osutus Spartacuse õeks, Mirzaks, kes oli ühe lurjuse orjatariks tehtud. · Rhodopeia/Mirza (lk 45) oli ilus kahekümne aastane neiu, pikk ja sihvakas, elavate ja väljendusrikaste siniste silmadega. Ta oli riietatu sinisesse hõbeääristega kaunistatud tuunikasse. Ta kandis käevõrusid ning ta pea ümber oli köidetud sinine villane pael. Kogu tema välimuse järgi võis taibata, et ta on orjatar. · Trahter (lk 35) - kõrts, jooma- ja söömakoht · Jupiter (lk 49) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal. Spartacus: ''Ja Jupiteril on olemas välk?... Ja Jupiter on jumal?... Ei, ei, Jupiter on narr,