Vitsasõlgi, mis olid vajalikud eelkõige rõivaste kinnitamiseks, kandsid ka mehed. Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi kaunistasid värvilise klaasi tükid, kutsuti seda silmadega preesiks. Sõlgi oli väga erineva suurusega, eriti suured sõled olid Setumaal. Kuigi vanad hõbeehted olid sageli vähese hõbesisaldusega valge metalli sulamist, moodustasid need kokku varanduse. Rahvariideid kanti piduliku riidena kuni 19. sajandi lõpuni ning 20. sajandi algul veel Lääne- Eestis ja saartel, eriti Muhumaal. Tänaseni kantakse rahvariideid Kihnu saarel. Ka on säilinud Eesti kaguosas elavate setude vanad rahvarõivad, kuid neid kantakse vaid esinemisrõivana ja mõnikord pulmades. Kasutatud kirjandus 1. Tuubel, V. 2001 Eesti Rahvakultuur 19. Sajandil. Tõravere Trükikoda 2. Piiri, R. 2011 Ehtimine. OÜ Vali Press 3. Puppart, P. 2011 Eesti rahvarõivas ja mood. TEA Kirjastus
üks nõutavamaid trendimaterjale. SAMET Sametiks nimetatakse kangaid, mille karustuse kõrgus on ~2 mm (vertikaalselt püsti olevad kiud). Sameti kvaliteet sõltub aluskanga pehmusest, sametpinna tihedusest, sametikarva kinnitusviisist ja toorainest. Sametilisus tekib näiteks silmuste äralõikamisel, kuid mitmesuguste töötlustega saadakse erinevaid sametiliike. Samet on madal tiheda püstkarustusega puuvillane, siid, villane või keemilistest kiududest riie, kootakse kas riidena (pealt lahtised või aaskarvad) või trikoona (aaskarvad). Kasutatakse kleitide, seelikute, jakkide ja pükste valmistamiseks. VELUURKANGAS sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2mm kõrguse) karusega pehmet, tihedat, koesameti tüüpi villast, puuvillast või siidiriiet. VELVET Velvet on sameti inglispärane nimetus. Enamasti nimetatakse velvetiks ühevärvilise või trükimustrilisena toodetavat reljeefsete pikitriipudega puuvillkangast
üldnimetust ,,linoleum". Linoleum võib olla ühe või mitmekihiline, aluskihiga või aluskihita. Valmistatakse üldreeglina kuumavaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, kautsuk jne.), täitematerjalist (talk, kriit, puidu- või korgijahu jne.), pigmendist ja plastifikaatorist. Põrandale paigaldatakse liimiga ja liitekohad keevitatakse kuumaõhukeevitusega. Riidealusega linoleumi valtsitakse kuum segu riide peale. Riidena kasutatakse tavaliselt tugevat puuvillast, takust, sünteeskiust jne. riiet. Riidealusel linoleumi paksus on 2,0- 2,5mm. Aluskihita linoleumid koosnevad 1-3 kihist. Alumine kiht on suurema sideainesisaldusega, pealmine kiht sisaldab rohkem sideainet ja pigmenti. Ühekihilise linoleumi paksus on 1,0-1,5mm, mitmekihilisel 2,0-2,5mm. Kõige sagedamini tehakse aluskihita linoleume polüvinüülkloriidi baasil (PVC)
Rullmaterjalidest põrandakatete nimetusena kasutatakse ka „linoleum“. Linoleum võib olla: ühe- või mitmekihiline, aluskihiga või aluskihita. Linoleumirulli laius on 1,4...4,2 m. Linoleumpõrandad on: väheste liitekohtadega – liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega; kergelt pestavad, ei vaja enam lisaviimistlust. Tähtsamad linoleumide alaliigid: Riidealusega linoleum. Sel juhul kuum segu valtsitakse riide peale. Riidena kasutatakse: puuvillast riiet, takust riiet, džuudikiust riiet, sünteeskiust riiet jne. Mõnikord kaetakse riie alt värviga. Linoleum võib olla ühevärviline või pealetrükitud mustriga. Aluskihita linoleumid. Need koosnevad 1...3 kihist. 193 Pealispinnale trükitakse tavaliselt mingi muster - parketi, marmori, plaatpõrandate jne imitatsioon.
annaabi.ee 
