Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud. Inglismaal valitses tugev kuningavõim. XII sajandil puhkes terav konflikt Inglise ja Prantsuse kuninga vahel maavalduste pärast Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeltulijad, siis
olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba
olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng.
Sõdadega kaasnenud kultuurivahetus aitas kaasa tehniliste leiutiste (n tulirelvad, kompass, tuuleveskid) ja uute taimekultuuride (n riis, tatar, suhkrupeet) levikule Euroopasse. Idamaadest Euroopasse levisid ka uued tavad ja ideed, avaldudes Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 13 muutustes elustiilis (n vaibad, mööbel, peeglid), idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. Ristisõdadega kaasnenud usuline vaimustus tõi enesega kaasa palverännakute populaarsuse kasvu, aga ka usulise sallimatuse, mis suunati lisaks moslemite vastasele võitlusele ketserite ja juutide vastu. 4.3. Vaimulikud rüütliordud: Ristisõdijate poolt vallutatud Püha maa ja palverändurite kaitseks hakati moodustama vaimulikke rüütliordusid (lad k ordo – kord). Nende puhul oli
rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan). Rokokoo ei olnud kõikehõlmav stiil. Levis 1710-1760. Pisikesed portselanskulptuurid, teemaks karjus ja karjuseneiu. Suur muutus toimus riidemoes. Meeste mood muutus naiselikuks, moes olid kõrge kontsaga kingad, valged sukad, särk pitsist rinnaesisega, kohustuslik oli valgeks puuderdatud parukas ja meigitud nägu. Meigi juures omasid tähtsust sünnimärgid, mis kleebiti näo peale. Naised kandsid korsetti, mis oli ülipeenike. Suured seelikud, kõrged soengud. Hügieen ja pesemine ei olnud moes, halb lõhn peletati eemale vürtsi kottidega. Clodion oli tuntuim prantsuse skulptor, kujutas nümfe ja faune.
orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja maalikunstis, aga ka riidemoes! Barokkkostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nim aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu... selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Levib
annaabi.ee 
