poolrõske veel. Mis sest! Mis sest! tukub, aimamata verd. Eest rebit laineil haak ja olm: Ons see minu oma suu, sööb sõõrmeid sinisoola tolm. mis neid surnud sõnu poetab? Eest lükat mere jäine riiv: Hapraid askeldusi soetab saand merest maantee - taeva viiv. käsi, küljes mõni muu? Ees samme vibuhändlik sirk, Sammun, koban samas kongis, pää kohal tuiskab tuulekuul. mille varbadega harjut. Ja riideis tuul ning põues tuul - Kauakestvas leinarongis löön ise õõtsuma kui pirk. hädakisad ammu karjut. Ja rannal valge varvas-aid. Silmil vist on surilina; Kolm mütsi, miski mütse all: häälitsed kui võõras lind. sääl kargleb kaarik-kukerpall, Ons see minu oma mina? kui sõidaks võõraid teid ja maid. Ons see minu oma rind? Käin ise võõraid teid ja maid. Millal kõrv mu üle vere
oma lapse ning uputab end seejärel. Peale uppumist sai temast esimene näkk, kes kohe kannab inimeste peale viha. Igast uppunust inimesest sünnib näkk. Jumala välimus: Näkk ilmutas end inimestele naisterahvana, väikese lapsena või mõne loomana. Näki juuksed on tavaliselt kollased ja vahel rohelised või punased. Näkid on tihti valgeis riideis, ehteis või alasti. Mõnikord võib näkk ennast muuta mõneks esemeks. Jumalaga seotud uskumused: Inimesed uskusid, et näki nime nimetades on võimalik tema käest pääseda, kui ta ei ole oma küüsi veel uputatava külge löönud. Kalamehed uskusid, et enne merele minekut tuleb paadist midagi vette visata ehk näkile ohverdada,
ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta
Kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: " Issand, kui sina oled ta ära
Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku
Järgmine näide pärineb juba kristlikust ajast: armulaualeib tuli panna surnu suhu, seejärel võtta surnu pesuvett ja viia see koolnu vasakusse silmakoopasse. Nüüd tuli vett sealt kolm korda rüübata ning neelata leib närimata alla. Nii sai metshaldjat näha inimese kujul. Kui lepiti ka linnukujulise haldjaga, tuli sama rituaal viia läbi surnud linnuga. Rootsi soomlased uskusid metshaldjat nägevat jaaniööl hauast võetud laiba riideis, koera pealuu kaasas, metsa kõndima minnes. Metshaldjat tuli vaadata läbi pealuu silmaaukude (Masing 1998:136). Metsaväge sai appi kutsuda ka kergema vaevaga: “/.../ tuli otsida üheksalt maalt kolm päevanägematut, puukoore alla kasvanud mugulat ja kõik matta ööl kolme tee ristkohale /.../” (Masing 1998:130). Kirikuhaldja (kirkon haltia), keda kujutletake vahel kiriku kõrguseks, nägemiseks tuli võtta
), ent allub Nero käsule ning valmistub surmaks. 2. p. Paaz ja õuedaam lõbutsevad. Nero ja Lucanus tähistavad Seneca surma ning ülistavad Poppea võlusid. Octavia veenab Othot, et too tapaks Poppea. Intriigi segatakse ka Drusilla, kes laenab Othole maskeeringuks oma riided. 3. p. Poppea aed (või magamistuba?). Poppea palub Armastust, et Nero nüüd ta keisrinnaks krooniks. Siis uinub ta Arnalta hällilaulu saatel. Armastus laskub taevast Poppeat kaitsma. Drusilla riideis Otho, hing lõhestatud, otsustab kõheldes oma ülesande täita, ent Armastus takistab teda. Enne kui Arnalta hakkab lärmi lööma, õnnestub Othol põgeneda. Armastus kiidab ennast. Kolmas vaatus 1. p. Keisripalee. Drusillat peetakse süüdlaseks ning ta viiakse Nero ette. Nero kuulab isiklikult teda üle. Otho päästmiseks võtab Drusilla süü enda peale. Drusillat ootab surm, ent siis ilmub Otho ja teatab, kes oli tapmise tegelik üritaja. Selgub ka, et intriigi õhutas Octavia
annaabi.ee 
