Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taset, samuti veini täidlust ja stiili. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritavad seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades
istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda nind make tagasi vedada. 3. VIINAPUUD JA SORDID 3.1 Viinamari Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taste, samuti vaini täidlust ja stiili. Sort (varieteet) määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest
Riesling on kahtlemata valgete marjasortide kuninganna. Samas aga ka maailmas väga vähe tunnustust pälvinud mari. Saksamaa kuulsaim ja ka elegantseim marjasort, mis annab veinidele aprikoosi, küpsenud ahjuõuna, magusate tsitruliste ja troopiliste puuviljade aroome. Samas võivad veinid olla täidlased, mineraalsed, mahlase happe ja pika ning veidi torkiva pipra, idamaiste vürtside ja küpsete puuviljade järelmaitsega. Ka on Rieslingil väga hea arengupotentsiaal. Hea Riesling omandab pudelis küpsemisel kerge bensiinise aroomi, kuid säilitab samas elegantse puuviljasuse ja happe harmoonia. Erinevalt Chardonnay'st ei vaja oma isikupära esiletoomiseks tammevaati vastupidi, see tapaks Rieslingi ilu. Väga head veinid tulevad Prantsusmaalt Alsace'ist, Saksamaalt, Austriast, ka Austraalia jahedama kliimaga veinipiirkondadest, Uus-Meremaalt, Itaaliast, Californiast ja Kanadast,
Viljel- Cabernet Sauvignon – Bordeaux´ dakse ka Alsace´is, Šveitsis, Ida- viinamarjasort, mida viljeldakse Euroopas. Üsna neutraalne, pisut kõikjal maailmas. Bordeaux´s on Gewürtztraminer maamaitseline vein. Silvaneril ja ta põhikoostisosa just Médoci piir- Rieslingil on mitmeid ristandeid. konna veinides. Võimsaid ja kuul- said Cabernet´ veine valmistatakse Trebbiano – Itaalia viljelduim valge viinamari, eriti saagikas, üsna ka Kataloonias, Toscanas, Califor- neutraalse maitsega ja üpris happeline. Trebbiano d´Abruzzo on Kesk- nias, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna-
annaabi.ee 
