Riesling ja Rheingau Rheingau... · Üks parimaid ja väiksemaid veinipiirkondi Saksamaal ning ka maailmas · Saksamaa veininduse lipulaev · Rieslingut hakkas esimesena tootma Schloss Johannisberg 1720.aastal Rheingau... · Reini jõgi voolab idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling...
veidi ümaramad ning pehmemad. 2. Sylvaner on pretensioonitu vähehappeline viinamari - hapet on temas keskmiselt 2 korda vähem kui Rieslingis- millest on kerge valmistada veini kuid raske sellest veinist lugu pidada. Sordi heaks küljeks on see, et ta valmib vara ja on saagikas ning vastupidav. 3. Müller Thurgau on maailma esimene hübriidviinamarjasort, mille loojaks on Austria Arst Müller. Ta ristas omavahel Sylvaneri ja Rieslingi soovides saada Rieslingi kvaliteedi ja Sylvanerile iseloomuliku varase valmimisega sorti. Ootused päriselt ei täitunud, kuna Sylvaneri omadused siiski domineerivad. Veinid Müller Thurgaust on väga aromaatsed, parfüümsed kuid nendes puudub Rieslingile omane sügavus ja nüansirikkus, aga samas sobivad sellest viinamarjasordist veini väga paljudele ja nii on ta üsna populaarne sort Saksamaal. 4. Kerner on eriline selle poolest, et ristatud on valge viinamari punasega - Riesling
toodab Badacsonyi piirkonna vulkaanilistelt ja päikesekuumadelt mägedelt head veini, millest meil saada Riesling Selection, Pinot Gris ja Pinot Noir. Samalt tootjalt pärineb ka ürdine- vürtsine Badacsonyi Keknyelü (ainult selles regioonis viljeldav haruldane aromaatne ja võrtsikas viinamarjasort), kallis (400.-) külluslik botrytis-vein viinamarjasordist Zeusz. Domaine Szeremley Riesling Selection (2005) : Rieslingi ja Olaszrizlingi segu : mineraalne Rieslingi aroom, milles laim ja aprikoos. Maitse värske, elav, mahlakas, tajutav virsik ja greip, lõpus mineraalset lubjakivist nooti. (85.-) Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Gris/Szürkebarat (2005) : aroomis ürdid ja vürtsid, veidi virsikut ja valget pipart. Maitse täidlane, vürtsikas, selles paprika ja tüümian, koirohtu ja kollast ploomi. Pikk piprane lõpp. (110.-) Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Noir (2004) : aroom kergelt soolakas, mineraalne, pohlanüansiga
3. Enimlevinud valged viinamarjasordid Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hispaania brändi valmistamise alustalasid. Kesk-Hispaanias kasutatakse palju segatuna Tempranilloga, et valmistada kergeid punaveine. Airenist valmistatud valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad neutraalsed lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades
Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY Camay viinamarjadest valmistatav Beaujolais on Burgundias erilise kaubandusliku tähtsusega, sest see annab enam kui poole kogu piirkonna veinitoodangust. Enamasti on need lihtsad, kerged puuviljamaitselised punased veinid, mis on mõeldud värskelt joomiseks. Veinil on omapärane pirnilõhn, mis on veinivalmistamise protsessi tulemus ja vaarikamaitse. Paremaid Beaujolais´sid on võimalik ka laagerdada. Mõne nädalaga valmiv Beaujalais nouveau on harilikult pigem