Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...",
Hellamaa kihelkonnakooli, lõpetas selle 1895. Pärast seda õppis 1891-1897 Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja 1897-1905 gümnaasiumis. 1899. aastal ehitas perekond Viira külla kauplusehoone ja asus sinna elama. Pärast vormilist astumist Tartu ülikooli siirdus Villem Grünthal-Ridala 1905. aastal Helsingi ülikooli õppima soome keelt ja kirjandust, folklosristikat ja Põhjamaade ajalugu. Lõpetas ülikooli 1909, 1911. aastal sai mag. philos. kraadi. Helsingi ülikool ei võimaldanud Ridalal 1922 kaitsta eesti keeles doktoriväitekirja ning dr. philos. kraadi sai ta alles 1941 uurimusega ,,itämerensuomalaisten kielten yksikön nominatiivi objektin edustajana aktiivin yhteydessä" 1905. aasta revolutsiooni ajal vangistati Villem Grünthal-Ridala Saaremaal karistussalga poolt ja teist korda Läänemaal Risti jaamas. Pärast seda paigutati ta Tallinna Toompea vanglasse, kus ta tutvus Friedebert Tuglasega. Ridala vabastati 1906. aasta kevadel.
luuletusi, avanevad halli argielu kaunid ja üllatavad küljed. · Spontaanne tundeluule, elamusväljendusega, milles selgem mõttelõng tuleb ainult aeg-ajalt ja katkendlikult nähtavale. · Tuntud lasteluuletaja. · Lasteluule on konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga varjundatud. ,,Üks rohutirts läks kõndima" · ,,Juss oli väike peremees"; ,,Heinaaeg on ikka nii"; ,, Patsu, patsu kooki" ,,Hilissuvi" · Vormiliselt lihtsam kui Suitsul ja Ridalal. · Neljarealine stroof- katrään · Enno luuletusi on palju viisistatud Villem Ridala · On omapärane looduslüürik, kes oma isikut tagaplaanil hoides on siiski tähelepanelik vaatleja. · Impressionismile omased jooned. · Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming.
üksildus ja eemaldumine traditsioonilistest novellid on suurte erinevustega. Kirjaniku väärtustest tulevad E. luules esile. Ridala luule ideaaliks oli luua müütidele sarnanevaid novelle, vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, ta põimis teostesse fantastilisi sündmusi ja värsiridade pikkus ja paigutus annab tegelasi. Tema stiil muutus eriti detaili- ja edasiluuletuse tähendust ja meeleolu. On Ridalal pildirikkaks. Kolmandal loominguperioodil, mille väga viljakaks kujunenud regivärsivormeline esindavaim teos on romaan "Väike Illimar"(1937), lüroeepika, mis algab poeemiga "Merineitsit" ja pöördus Tuglas uuesti realistliku kujutamislaadi mille suurteos on eeposmõõtmeline "Toomas ja juurde. Teose kirjutamisel toetus autor Ahja Mai"(naisetapjast mehest, mehetapjast naisest, mõisast pärinevaile lapsepõlvemälestustele, mille
meeleolu, rohkesti on eraldi värssideks murtud sõnu ja sõnapaare. Luulekogu "Kauged rannad" (1914) - looduskujutus muutunud objektiivsemaks ja asjalikumaks, meeleolu ja tunnetushaare ühekülgsem, eraldudes muust. Ridala võttis oma nägemuste edasiandmiseks kasutusele uusi sõnu murretest ja soome keelest, hilisemas luules täiesti äärmuseni EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 32 minnes. 1910-1920 luules iseloomulik ja Ridalal viljakaks kujunenud regivärsivormiline lüroeepika - eeposemõõtmeline "Toomas ja Mai" (1924) - sisaldades tähtsamaid eesti perekonnaballaade ja ka Ridala enda värsse. Marie Heiberg (1890-1942) esikkogu "Mure-lapse laulud" 1906 - luuletustes uue aja optimismi,vabadusmeeleolusid, sugestiivseid isiklikke elamusi, nukrameelsust, üksindustunnet. Kõneleb kodumaast ja selle saatusest Teine kogu "Luule" (1913) - teadlikum sümbolistlik kujutluslaad, kindlam värsitehnika. Igatsusnoot
annaabi.ee 
