Ülenurme aleviku tugevuseks on naabri valve, kuna alal on palju lapsi on enamasti rahulik ja sõbralik naabruskond, mis on sobilik lastega peredele. Lisaks on lastel erinevates valdkondades tegevusi, näiteks huviringide ja muusika kooli näol. Nõrkuseks on liigne mugavus. Tihti on eramajades elavate perede elutase hea ning saavad lubada mitu autot, ehk pered on harjunud mugava eluviisiga. Tulevikus on järjest vähem rohumaid, sest need ehitatakse täis eramaju, kortermaju või ridaelamuid. Inimesed elavad üsna lähestikku ning kindlasti on siin palju väikelastega peresid. Suurenenud leibkondade arvuga ei piisa Ülenurme Konsumist ning aleviku lähedale kerkib mõni suurem toidupood. Kokkuvõte Järgnevas töös võrreldi erineva aastakäigu, toodi välja erinevaid muutusi. Peale muutuste uurimise tehti Lynch´i mälukaart ning analüüsiti kaardi. Lynch´i kaardist tulenevalt leiti ala kasutatavamad teed, alad, hoone, sõlmpunktid
aastal lähtunud radioaktiivse saaste tõttu. Tõsist muret teeb tubakaistandustes ka pestitsiidide liigkasutamine. Ajakirjandus Ajakirjandus erastati 1993. aastal. Paljud uued trükised esindavad valdavalt huvirühmi. Arhitektuur Chisinau kesklinn on ehitatud 19.sajandil venelaste poolt. Tähtsamad hooned esindavad neoklassitsismi. Siiski äärelinnades levib tüüpiline nõukogudeaegne kortermajatüüp. Küladeski näeb enamast nõukogudeaegseid ridaelamuid ja ka eramaju. Sõltuvalt omanikust on esindatud ka tüüpilised moldova, ukraina ja ka saksa stiili majad, kuid linna infrastruktuur on siiski pärit nõukogude ajast. Tavaliselt on majadel eraaiad ja mõnikord ka viinamarjaistandused, mis on ümbritsetud ornamenteeritud aedadega. Religioon 98% elanikkonnast on õigeusku kristlased. Lisaks on väiksem hulk baptiste, adventiste, uniaate ja teiste uskumuste esindajaid. Ka juudid on peale iseseisvumist Moldovas avanud sünagoogi.
See loob omaette väärtuse ja võib olla hoitakse ümbrust seevõrra paremini, kui teatakse selle sünnist. Oluline roll on Jõgeva parkidel. Need toovad värsket rohelust enamasti ühevärviliste hallide hoonete vahele. Pargid oleme saanud tänu Aleksander Orase tublile tööle. Meeldejääv artikkel oli Jõgeva alevi tekkimise lugu. Ei oska mõeldagi, et polnud kauplusi, mis praegu olemas on. Alev hakkas tekkima Jaama poe ümbrusesse. Ehitati ridaelamuid. Kohanimed: Jõgeva 3 korda, Pärnu. 6.4. Vooremaa 2007-2008 105. Ega väikelapse emal polnudki Jõgeval muud võimalust oma väikelapsele tegevust leida, kui ise pea tööle panna ja omasuguste lapsevanematega koos midagi ette võtta. Nüüd on Jõgeval äsja avatud Kraaksupesa näol mängutuba olemas (Vooremaa: 2008). Võlub teadasaamine, et kõik algabki inimesest endast, tema nutikusest ja seda eriti veel juhul, kui on tegemist oma laste heaoluga. 106
Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused. Varikatus, mille all hoitakse suuski, nartasid, kalavõrke, mõrdu jm, toetub kaheksale või kümnele postile. Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse
annaabi.ee 
