rivaal Pietro Mascagni. 1883 lõpetas Puccini Milano konservatooriumi, lõputööks komponeeris ta "Sümfoonilise capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Oma õpetaja Ponchielli soovitusel osales ka esimesel muusikirjastaja Sonzogno poolt korraldatud konkursil, kuid tema esimene ooper "Le villi" jäi seal täiesti tähelepanuta. Tänu oma mitmete mõjukate sõprade abile lavastati "Le villi" Milanos Dal Verme teatris 1884 aastal, selle lavastusega äratas Puccini Giulio Ricordi, Itaalia suurima muusikakirjastaja huvi. Samal perioodil sai Puccini tuttavaks oma tulevase abikaasa Elvira Bonturiga, kes oli abielus ühega tema õpingukaaslastest. Kooselu naisega vääriks Puccini eluloos omaette peatükki, sest kuigi see ühendus kestis kogu elu, ei olnud kodune õhkkond kaugeltki rahulik. Puccini abiellus nooruses imekauni tütarlapsega pärast tema esimese abikaasa Gemignani surma 1904 aastal. Kohe pärast abiellumist sündis neil poeg
Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu ,,nabuccole" sai üleeuroopaliselt tuntuks. Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung ,,viva verdi". Hilisemateks eeskujudeks Rossini ja Donizetti. Hiljem abiellus soprani Giuseppina Strepponiga ning ta valiti rahvuskogusse ning senaatoriks. Ei saanud ooper ,,aidat" õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut ooperit kirjutama. Elu lõpp Milaanos,tegeles heategevusega, avas haigla ja eakate muusikute kodu. Matustel oli poliitikuid,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas Shakespearei,schilleri ja hugo kirjandust. Kuulamine: ooper ,,aida"-pasunad alguses,marsilaul,järsku hakkavad laulma, kõlab ,,gloria"
Suurt rolli mängisid selles nii 1903. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjed kui ka Puccinil samal aastal avastatud diabeet. Nendele põhjustele lisandus Puccini tööstiiliga harjunud libretistitandemi ühe liikme Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal. Eelkõige juhtisid Puccini tähelepanu töölt kõrvale eraeluskandaalid. 1910. aastal tuli New Yorgis lavale "Tütarlaps läänest". 1912. aastal tabas Puccinit uus raske kaotus – suri tema kirjastaja ning kauane nõuandja Ricordi. 1918. aastal leidis Puccini pärast pikki aastaid otsinguid uue loomejõu ja kirjutas "Triptühhoni", kolmest ühevaatuselisest ooperist (traagiline "Mantel", melanhoolne "Õde Angelica" ja koomiline "Gianni Schicchi") koosneva teose. "Triptühhon" tuli lavale New Yorgis ja sai publiku suurepärase vastuvõtu osaliseks. Kolmest ooperist on populaarseim koomiline "Gianni Schicchi", eelkõige selles leiduva aaria "O mio babbino caro" tõttu
Merelli võttis helitöö teatri repertuaari. Vastutasuks osutatud abi eest nõudis agar mees poole ooperipartituuri trükkimishonorarist endale. " "Oberto" esietendus lükati "La Scala" esitenori raske haiguse tõttu 1839. a. kevadelt sama aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber. Esietendus osutus tänu lauljate hiilgavale koosseisule silmapaistvalt menukaks. Tuntud muusikakirjastaja Giovanni Ricordi ostis ooperi partituuri ära ning sellest ajast alates trükiti Verdi teoseid peaaegu eranditult tema kirjastuses. Soodne oli ka "Obertole" pühendatud, eeskätt Bellini "Norma" mõjutusi täheldav kriitika. Keskajast pärineva, Shakespeaire'i "Romeo ja Juliat" meenutava süzeega "Obertos" õnnestusid kõige paremini dramaatilis-emotsionaalsed episoodid, ehkki Verdi hilisemate sedöövritega neid kaugeltki võrrelda ei saa. Nõrgatasemelise