perekond tõsteti samal aastal aadliseisusesse. Tõusniku tähelelennule aitas kaasa ka vana tuttav Franz von Papen. Nad olid tutvunud Konstantinoopolis ja sidemed säilitanud. Pärast mitut ebaõnnestunud katset suutis von Papen sokutada uusaadliku Berliini eksklusiivsesse seltsi ,,Union-Club". Neil kahel olid ka ühesugused poliitilised vaated ja Hitleri võimutulekuni 1933. aastal tegutsesid nad sageli koos. Reich´i pealinna poliitilistes ringkondades omandas Ribbetropi nimi aja jooksul siiski hea maine. Vahuveinikaupmees oli Hjalmar Schachti, Gustav Stresemanni, Franz von Papeni ja teiste tollaste tähtsate tegelaste hea tuttav. Franz von Papen Augustis 1932 kohtus ta esimest korda Adolf Hitleri, keda ta jäi kuni viimase enesetapuni tuliselt austama. Kõnelused Franz von Papeniga natside vüimaliku osalemise kohta valitsuses nurjusid. NSDAP maalihkele sarnanev valimisvõit 1932. aasta juunis 37 protsenti valijate
tehnikumis. 3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale. 13 baltisaksa väga head eestiaegset arhitekti lahkusid, sh E. Jacoby – 2. põlve arhitekt, E. Kphnert – vanalinna pmberehitused, K. Bölau – tötab 30. Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis. Sakslased taganevad, venelased tulevad peale – Suur põgenemine 1944 – H. Johanson, E. Haabermann, O. Siinamma, E. Lohk, E. Kesa Saadetakse eestisse kaadrigrupp venemaa eestlasi: O- Keppe, P. koido, K. Tihase, V. Meigas
1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava. Miljoneid juute tapeti ja seda nimetatakse holokaustiks. SAKSAMAA TUNGIB KALLALE NSVL-LE Molotov-Ribbetropi paktiga lubasid S ja NSVL kümne aastajooksul üksteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud seda täita. Mõlemad tegid ettevalmistusi ründamiseks. Saksamaa koos liitlastega jõudis ette rünnates 1941 22 juuni NSV aladel. Algas sõda, mida venamaal nimetatakse suureks isamaa sõjaks. Saksamaa hüõvas suurema osa venemaa Euroopa osast k.a. Baltimaad. Saksa väed jõudsid ka leningradi ja Moskva lähistele kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 toimus Moskva all võimas lahing,
rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Rahvusvahelisi kokkuleppeid Eesti julgeoleku tagamiseks sõlmida ei õnnestunud – selleks Eesti välispoliitikal jõudu ei jätkunud ja maailm huvitus Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) muredest liialt vähe. Säärastes oludes loodeti Eesti iseseisvust kindlustada ettevaatliku balansseerimisega Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Paraku oli see võimalik vaid seni, kuni kaks agressorit omavahel väikeriikide osas kokku ei leppinud. 1939. aasta Molotovi–Ribbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgendas tuntavalt Eesti Vabariigi suveräniteeti ning viis lõpuks Eesti iseseisvuse kaotamiseni. Kultuur 1918. aasta sügisel võeti vastu Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14- aastastele lastele. 1930
annaabi.ee 
