Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: · Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine.
Mineraalmaaline teke: jääjärvetasandikel soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed (Peipsi ja võrtsjärve madaliku 14 ja Lääne-E sood); jõe- ja järvelammidel soodustavad regul üleujutused, kaldavallid (Emajõe äärsed, Alam-Pedja ja Laeva sood); rannikul soodustavad rannavallid ja luited (tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: nõva ümbruses, Harasoo). Mineraalmaa soostumist soodustavad veel allikad (allikasood enamasti väikesed, kõrgustike jalamil ja oruveergudel, osa endla soostikust), nõrgkivi moodustumine, metsapõlengud, kopratammid, inimtegevus (teetammide ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine). Järveline teke: madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses (algab vees hõljuvate ja lahustunud
· bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: · Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke
poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused pangametsade kasvuks. Põhja-Eesti rannikumadalik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest
annaabi.ee 
