aastatuhandest eKr ning hiljem praeguse Inglismaa ja Sotimaa alal paiknevad megaliidid 3. aastatuhandest eKr kehastavad oma konstruktsiooni poolest ringjooni, ellipseid ja Pythagorase kolmikuid ning annavad võib-olla tunnistust ka aja mõõtmisest taevakehade liikumise järgi. Vana-Egiptuse ehitustehnoloogia umbes 2600 eKr annab tunnistust täpsest geodeesiast ning lubab oletada kuldlõike tundmist. Vana-Egiptus Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja nn nahkrull. Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ülesannete lahendamiseks: näiteks töötasude arvutamiseks, leivaküpsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks, pindalade arvutamiseks. Nad tundsid nelja aritmeetika põhitehet, mille nad taandasid liitmisele, harilikke murde ning ühe tundmatuga võrrandite lahendamist. Geomeetrias oskasid nad arvutada kolmnurkade, ristkülikute ja
· astmeid 203 Siin on põhivalemid põhjaks oleva ruudu küljepikkuse alusel ülejäänud joonisel toodud mõõtude arvutamiseks. H = 2 * A / Pi D = SQRT( ( A / 2)^2 + ( 2 * A / Pi )^2 ) S = SQRT( 2 * ( A / 2 )^2 + ( 2 * A / Pi )^2 ) Siin aga mõned valemid selle kohta, kuidas ülejäänud mõõtudest tuletada püramiidi põhja küljepikkust. A = SQRT( 4 * D^2 * Pi^2 / ( Pi^2 + 16) ) A = SQRT( ( 2 * Pi^2 * S^2 ) / ( Pi^2 + 8 ) ) A = H * Pi / 2 Londonis Briti Muuseumis säilitatav Rhindi papüürus annab mõõtmisnäiteid, millest nähtub, et trigonomeetrilised funktsioonid olid tundud juba kaks tuhat aastat enne Kristust. Papüürus sisaldab mitmesuguste püramiidide arvutusülesandeid, millest võime järeldada, et nurgamõõtmine oli tundmata veel vähemalt Kolmanda riigini (s.o. Uue Riigini). Püramiidi nõlva kaldenurka ei toodud mitte kraadides, vaid sentimeetrites, kusjuures anti ülemise kivi nihe alumise suhtes
kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika arenguetapid Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja niinimetatud nahkrull. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Geomeetrias oskasid egiplased arvutada kolmnurkade, ristkülikute ja trapetsite pindala, tundsid arvu ligikaudset väärtust (16/9)² ning oskasid arvutada ruudukujulise alusega tüvipüramiidi ruumala valemi V=(a²+ab+b²)h/3, kus a on aluse
Samuti mõõtmine pikkade mõõduköite abil, sest needki alluvad temperatuuri- ja õhuniiskuse muutustele, seega on 8 venivad mõisted. Kuidas siis suutsid vanad egiptlased selliste ebatäiuslike abivahenditega sooritada sedavõrd täpseid mõõtmisi? Meieni on jõudnud aga see, kuidas nad püramiidiehitusel sellise müütilise nurgatäpsuse saavutasid. Londonis Briti Muuseumis säilitatav Rhindi papüürus annab mõõtmisnäiteid, millest nähtub, et trigonomeetrilised funktsioonid olid tundud juba kaks tuhat aastat enne Kristust. Papüürus sisaldab mitmesuguste püramiidide arvutusülesandeid, millest võime järeldada, et nurgamõõtmine oli tundmata veel vähemalt Kolmanda riigini (s.o. Uue Riigini). Püramiidi nõlva kaldenurka ei toodud mitte kraadides, vaid sentimeetrites, kusjuures anti ülemise kivi nihe alumise suhtes. Püramiidi nurk
mõõduvahendid on meile mõistatus, sest sadade küünarpuude järjestikku asetamine annab märgatava vea. Samuti mõõtmine pikkade mõõduköite abil, sest needki alluvad temperatuuri- ja õhuniiskuse muutustele, seega on venivad mõisted. Kuidas siis suutsid vanad egiptlased selliste ebatäiuslike abivahenditega sooritada sedavõrd täpseid mõõtmisi? Meieni on jõudnud aga see, kuidas nad püramiidiehitusel sellise müütilise nurgatäpsuse saavutasid. Londonis Briti Muuseumis säilitatav Rhindi papüürus annab mõõtmisnäiteid, millest nähtub, et trigonomeetrilised funktsioonid olid tundud juba kaks tuhat aastat enne Kristust. Papüürus sisaldab mitmesuguste püramiidide arvutusülesandeid, millest võime järeldada, et nurgamõõtmine oli tundmata veel vähemalt Kolmanda riigini (s.o. Uue Riigini). Püramiidi nõlva kaldenurka ei toodud mitte kraadides, vaid sentimeetrites, kusjuures anti ülemise kivi nihe alumise suhtes. Püramiidi nurk 5
annaabi.ee 
