naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima
realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon
Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon ja funktsioonid? Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima
tegelased on abstraktsed. Figuren tegelased. Nt ühejalaga mees, naine, surm. Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt. Gas = Katastrophe (weisser Herr) ta on ka surm. Abstraktsed ideed, sümbolite kasutus. Valge härra oleks ka kriitika tehnilise tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma. Täpsed reziijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne. Walter Rheiner: Miramee (Paris) Üks proosatekst. Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama
annaabi.ee 
