Mängu paigaks oli ,,leitud ruum", milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina mälupaigana, kus innuka muuseumitöötaja hoole all kehastusid ja kohtusid Lydia Koidula (ekstsentriline) ja Aino Kallas (jahedalt daamilik). 20. Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. 21. Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Nüüdisaja teatri lavastajaid: Elmo Nüganen, Priit Pedajas, Andreas Noormets, Hendrik Toompere jr., Peeter Jalaks, Tiit Ojasoo jne. Elmo Nüganen lavastas maailmaklassikat (Tsehhov, Dostojevski, Shakespeare), eesti klassikast lavastas Tammsaare teoseid. Tema teater võis olla commedia dell'arte laadis, näiteks lavastus ,,Armastus kolme apelsini vastu". Nüganen oli üks meisterlikumaid peavoolu teatri
laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater). Lavastused: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Morten lollide laeval". 8 Lavastaja Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on õppinud 1992-1996 muusikateatri reziid Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis Götz Friedrichi juures. 1996-1999 töötas lavastaja ja lavastaja assistendina Kasseli Riigiteatris. Alates 1999 on ta vabakutselise lavastajana välja toonud üle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, Tsehhis ja Brasiilias. Ta on teinud koostööd paljude ooperimajadega: Praha (,,La Bohéme", ,,Padaemand"), Essen (,,Manon Lescaut"), Dortmund (,,Müüdud mõrsja"), Hamburg (,,Nõidkütt"),
variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Elmo Nüganen lavastab maailmaklassikat kui ka eesti klassikat, nendes tõlgendustes tegeletakse ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi. Lavastajana lähtub ta eelkõige näitlejast.
Milan Kundera on arutlenud, et lõppenud aastaajal (20. sajandi) jooksul saigi kõigi sooviks olla modernne, ent see mõttelaad, nagu ka usk progressi, viibib tegelikult kriisis, mille tõttu on tänapäeval ainus modernismi vorm, mis väärib seda nime, antimodernnne modernism. Tsehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera on sündinud Brnos ning õppinud Prahas Karli ülikoolis muusikateadust, kirjandust ja esteetikat, hiljem filmikoolis ka reziid ja stenaristikat. Ta alustas tõlkimise, luuletuste ja näidendite kirjutamisega, mängis teatrilaval ja dzässbändis. Peagi sai tema teoste üheks põhiteemaks sõjajärgne Ida-Euroopa suletud poliitilises süsteemis toimuv; astudes vastu ideoloogiselt mõjutatud kirjanduse üksluisele realismile, naeruvääristas ta kommunistlikku reziimi absurdsust ja inimvaenulikkust. Kundera mänglev ja samas tõsine
annaabi.ee 
