muudatused harjumuspärase maailma purustamist.Selle tasustal kujunes välja õpetus ja liikumine mida kutsutakse konservatismiks. Nende arust oleks ideaal ühiskond olnud selline kus areng toimuks aeglaselt mitte järsku.19.sajandi konservatiivid olid seisukohal et mitte kõik inimesed ei tohi osaleda poliitikas. nAd ei toetanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Nad soovisid kaitsata oma ma tootjate kaupa väilsmaa kaupade konkurentsi eest. 10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism
diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marat tapmisest läksid 13. juulil 1793 jakobiinid üle terrorile. 17. I keisririik Prantsusmaal: Napoleoni-aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Konvendi ja Direktooriumi perioodil (1794- 1799) hakkas tekkima uus struktuur. Revolutsiooniaastatel tõusid esiplaanile sankülotid lihtrahvas, kes kandsid pikki pükse. Juhtivat osa revolutsioonis etendasid siiski haritlased. Peale 27. juuli 1794 riigipööret hakkas valitsus soosima eraettevõtlus ja kaubandust. Rahvaülestõusuda 10. augustil 1792 kukutati Louise XVI. 21. septembril kaotati monarhia ja Prantsusmaast sai vabariik. Pärast jakobiinide võimult kõrvaldamis püüti vabariiki kindlustada konstitutsiooniga e. 5 liikmeline Direktoorium
ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema
mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. 2)liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul
ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema
sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus. Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast
annaabi.ee 
