2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA
10.16) 2 Jaapani arheoloogia lehekülg. Kättesaadav: http://www.t-net.ne.jp/~keally/kofun.html (9.10.16) 3 Henshall, Kenneth. Jaapani ajalugu: kiviajast suurriigini. Valgus 2010, lk 28 4 Wa-pedia.Kättesaadav: http://www.wa-pedia.com/history/kofun_period_era.shtml (9.10.16) 5 Jaapani arheoloogia kodulehekülg. (9.10.16) 6 Heritage of Japan. Kättesaadav: https://heritageofjapan.wordpress.com/yayoi-era-yields-up-rice/the-advent-of-agriculture-and-the-rice-revolut ion/who-was-queen-himiko/ (9.10.16) 7 Henshall; Valgus 2010, lk 28 8 Wa-pedia. (9.10.16) 9 Jaapani arheoloogia kodulehekülg (9.10.16) 10 Jaapani reisijuhi kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.japan-guide.com/e/e2131.html (9.10.16) 11 Henshall; Valgus 2010, lk 28 12 Henshall; Valgus 2010, lk 35 13 Jaapani entsoklüpeedia. Kättesaadav: https://doyouknowjapan.com/history/kofun/ (9.10.16)
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26
tuli kahjuks tootjatele ja kasuks linna vaesemale kihile. 179394 Rahvuskonvent ja jakobiinid (kodanlus, vabariik, diktatuur Emigrantide (aadlikud, kes põgenesid neile Rahvapäästekomitee kes tahtsid revolut vastuvõtmatute revolutsioonisündmuste tõttu) siooniga edasi minna) maad pandi müüki, kogukonna ühismaade (neid kasutati karjamaadena) jagamine. Kõikide feodaalkohustuste kaotamine (maa muutus
uusi reegleid; või saavutada muutusi reeglite vastaselt. Rahutused jne.. · konservatiivne liikumine - tahab olemasolevat süsteemi säilitada: astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele · Utopistlik liikumine - loodab saavutada ideaalset elukorraldust "kõrgemate jõudude" abil. Vähem oluline, ei ole vaja erilist tähelepanu pöörata. Tal oli tabel nende liikumiste võrdlemiseks: Teema REFORM. REVOLUT. KONSERV. eesti iseseisvumine rahvarinne ersp interrinne noorte liikumised kesknoored anarhistid korporandid loomade heaolu est loomakaitse selt loomade nimel taimede nimel samasooliste kooselu sots.dem est gei noored est kirikute
skeemist. Võiks öelda, et lause selgitab. Kas seletamine ja selgitamine on sama? Inglise keeles on need sama sõ- naga tähistatud, eesti keeles on sõnad erinevad. Dray jutu aluseks on keele reaalne kasutus. Teine ja olulisem osa Dray argumentatsioonist: ajaloolased on huvitatud partikulaarsetest, ühekordsetest seletustest. Näiteks ajaloolast ei huvita Prantsuse revolutsiooni kui revolutsioonide erijuhtumi seletamine. Dray arvates tahavad ajaloolased hoopis seletada, miks Prantsuse revolut- sioon oli unikaalne ja kordumatu, miks ta just nii läks. Dray väidab, et selle seletamiseks ei saa pöörduda üldiste seaduste poole. Selleks tuleb vaadata tegutsejate motiive ja kaalutlusi ning need ühekordsed motiivid on need, mis seda konkreetset sündmust seletavad. Gorbatshov seletab näiteks Eesti iseseisvumist — petisest poliitikud taht- sid saavutada võimu. Tegelikult tahtsid ju pea-aegu kõik eestlased eralduda Nõukogude Liidust, seletus on aga ikka seletus