Kirikut ja preestrit saarel ei olnud, kirderannas paiknes vaid köstri teenindav kabel (selle asupaigas täna kohanimi Vanakiriku). 17.saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele Tõstamaa abikirik. 1680 a saab Kihnu jälle alalise vaimuliku - kaplani, kuid juba 1689 a jääb saarele jälle vaid köster. 1624 a revisjoni järgi kuulub Kihnu koos Tõstamaa mõisaga Rootsi riigile kui endise piiskopi õiguste pärijale, otsealluvusega Pärnu lossile. Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega. 1627 a moodustati Pärnu krahvkond, mis hõlmas ka Kihnu ning mille valdajaks sai krahv von 6 Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest.
ruumidesse siseneda. Revisjoni tunnused: 1. revideeritakse ühte või mitut maksu- või maksustamisperioodi. 2. enne maksuotsuse tegemist koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus maksukohustusega 3. peatab maksukohustuse aegumist 4. tehtud otsus on siduv ka siis, kui täiendavat maksusummat ei määrata. 5. välistab korduva revisjoni v.a kuriteo puhul 6. viiakse reeglina läbi maksukohuslase juures · Maksuhaldur peab revisjonis kirjalikult revisjonikorraldusest ette teatama 7 päeva enne algust. Mõjuval põhjusel võib algusaega edasi nihutada. · Kui etteteatamine võib kahjustada revisjoni läbiviimist või tulemust, siis teatab ta revisjonialgusest revideerima asudes. Revisjoni algus fikseeritakse kirjalikult kuupäevaga, kellaajaga ja allkirjastatakse mõlemat poolt. · Revidendile tuleb kindlustada normaalne töökoht või tööruum tasuta.
Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad laudad, kaaristuga tallihoone, vesiveski jt ehitisi. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Suure-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Suure-Jaani valla territooriumile. Lahmuse (Lachmes) mõisa kujunemine Mõisast üldiselt 1584. aasta maarevisjonis mainitakse Laima küla, mis oli poolakas Alexander Trojanowski valduses. 40 aastat hilisemas revisjonis märgitakse Trojanofski mõisa Layhama külaga. 1594. aastal läks Lahmuse (mõis tuntud ka Kleinhofi nime all, mõlemat nime kasutas ka veel A. W. Hupel) Wilhelm Bockile, kellest sai alguse Bockide aadlisuguvõsa Liivimaal, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Bockide juured asuvad Sileesias. Sigismund III 15. veebruari 1599 läänikirjaga anti Lahmuse, Telleferi, Kerraferi ja Meezkülli küla Wilhelm Bocki
olevat koos Rootsi vägede ülemjuhataja Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud ning kolmas vend viibib Saksamaal. 1654. aastal oli mõis Reinhold Taube valduses ja 1698. aastal kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile. Revino Edise kõrval asunud Revino küla omandas 1477. aastal Berendt Taube. Küla suurus oli tolal 4-6 adramaad, kus elas kümmekond peret.1844. aastaks oli perede arv tõusnud 16-ni. 1850. aasta revisjonis küla enam eksisteeri, sest selle maad olid võetud mõisapoldude alla ja talupojad mujale asustatud. 1921. aastal Edise mõisa maade kruntimisel läks kunagise Revino küla süda vabadusristi kavalerile Jüri Jürissonile, kelle talu nimetati lähedal asunud muinasaegse kivikalme järgi Kalmu taluks. Teise maailmasõja järel muudeti peremeheta jäänud talu saksa sõjavangide laagri nr 289 põllumajanduslikuks abimajandiks. Pärast vangide lahkumist 1949. aasta lõpul
annaabi.ee 
