Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari. Punane sõstar – suure saagiga leplik kultuur, marjad lähevad mahlaks, valgel sõstral ka veiniks. Karusmari – suure saagiga kultuur, marjad sobivad veiniks, äriaedades vähe
Supermutageenid 10-1-10-2 Kiirgus mutagenees Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust Mutatsioonide olemus. Reversioonid mutatsioon (ingl. Mutation)- Organismi kindlas kromosoomilookuses toimuv DNA muutus. Terminit kasutatakse laiaulatuslikult, ta sisaldab nii punkt- kui ka kromosoommutatsioone (kromosoomide struktuuri muutus). Kromosoomistiku arvulisi muutusi nimetatakse genoommutatsioonideks. reversioon (pöördmutatsioon) (ingl. Reversion, reverse mutation)- Mutantse geeni muutumine algse metsiktüüpi fenotüübi taastumisega. Üldtähenduses kauge esivanema tunnuse taasilmnemine. Mutatsioonide sagedus mutatsioonisagedus (ingl. Mutation frequency)- Teatud mutatsiooni tekkesagedus populatsioonis. Mutatsioonisagedus Ajaühikus geeni kohta Isendi genoomi kohta (x geenide arv 6. Sugurakkude teke 7.Viljastumine 8. Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus penetrantsus (ingl
nuste lisandumise teel (Haeckel), vaid ka mitteterminaalse lisandumisega, teatud ontogeneesi etappide kadumisega, asendumisega. Homoloogia kaudseks, kuid heaks kriteeriumiks on konvergentsitest: kui kahel võrreldaval takso- nil esineb mitmeid homoloogseid tunnuseid, võime ka kahtlusaluse homoloogia puhul eeldada homoloogia tõesust. Tõsiseks komistuskiviks süstemaatikule on latentne homoloogia: mõni tun- nus võib olla fülogeneesis mitte kadunud (reversioon), vaid olla mingil geneetilisel põhjusel maha surutud ja võib hiljem kergesti taastuda. 5.2. Tunnuste homoloogia pole nii oluline siis, kui meie ülesanne piir- dub "määrajate" koostamisega: näiteks on taime õie värvus hea diagnostiline tunnus sõltumata sellest, et see võib olla põhjustatud erinevatest pigmen- tidest. Ka feneetikas (üldisest sarnasusest lähtuvas klassifitseerimises) pole homoloogiate leidmine nii otsustava tähtsusega kui fülogeneetilises
kasulikeks adaptatsioonis hiljem. Vaikivad (Silent) mutatsioomid - aluse asendumine ei muuda kodeeritavat aminohapet. Mutatsioonid raaminihkega (Frameshift): deletsioon või insertsioon muudab sellest alates a/ koostist valgus, kiirema või hilisema stop koodonini jõudmist ja sellega polüpeptiidi koostise ja pikkuse muutmist. Pöörd- ja supressormutatsioonid Muteerumine - mutatsioon muudab metsiku tüve mutandiks. Pöördmutatsioon - mutant pööratakse tagasi metsikuks. Reversioon toob tagasi algse a/h; reversioon toob küll uue a/h, aga sellega funktsioon taastub täielikult või osaliselt. Supressor mutatsioon - esineb teises saidis, aga taastab funktsiooni maskeerides olemasoleva mutatsiooni, kuid ei eemalda olemasolevat mutatsiooni .Intrageenne supressor mut. samas koodonis (näit. lisandub nukleotiid, mis asendab toimunud deletsiooni). Intergeenne supressor mutatsioon teises geenis. Intergeensed supressorid: Palju funktsioone mRNA translatsioonil
Kiirgus mutagenees Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust 2. Mutatsioonide olemus. Reversioonid mutatsioon (ingl. Mutation)- Organismi kindlas kromosoomilookuses toimuv DNA muutus. Terminit kasutatakse laiaulatuslikult, ta sisaldab nii punkt- kui ka kromosoommutatsioone (kromosoomide struktuuri muutus). Kromosoomistiku arvulisi muutusi nimetatakse genoommutatsioonideks. reversioon (pöördmutatsioon) (ingl. Reversion, reverse mutation)- Mutantse geeni muutumine algse metsiktüüpi fenotüübi taastumisega. Üldtähenduses kauge esivanema tunnuse taasilmnemine. 3. Mutatsioonide sagedus mutatsioonisagedus (ingl. Mutation frequency)- Teatud mutatsiooni tekkesagedus populatsioonis. Mutatsioonisagedus Ajaühikus geeni kohta Isendi genoomi kohta (x geenide arv 4
mõjul. Keemilisi ühendeid, mis põhjustavad muatatsioonide teket nimetatakse mutageenideks. Mutageene võib jagada toime järgi kahte rühma: mutageenid, mis toimivad ainult replitseeruvale DNAle lämmastikaluste analoogid mutageenid, mis toimivad nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNAle alküleerivad ühendid, lämmastikushape. Lisaks mutatsioonide tekkimisele võib toimuda ka sellele vastupidine protsess e. reversioon. Tekkinud mutante nimetatakse siis revertantideks. Reeglina toimub selle protsessi tulemusena esialgse fenotüübi taastumine. 1. Mutatsioonide teke. Seega põhjustavad mutatsioone nii aluspaari muutus DNA ahelas kui ka suuremad muutused deletsioonid, insertsioonid ja inversioonid. 1.1. Aluspaaride muutusest põhjustatud mutatsioonid. Aluspaaride muutusi saab klassifitseerida kui: transitsioonid puriin asendub puriiniga, pürimidiin pürimidiiniga (AG; CT) ATGC; CGTA
annaabi.ee 
