üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja madaldab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, aga ka väljastpoolt ruumi tuleva müra ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis (seda nimetatakse reverberatsiooniks). Kui inimest häirivad tema töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida. Eestiski on viimasel ajal hakatud esile tõstma edumeelseid, tervist edendavaid tööandjaid. Töökeskkond Töö kaudu osaletakse ühiskonnaelus. Töö võib inimese tervist mõjutada positiivselt või negatiivselt. Inimeste kokkupuude ohtudega võib kahjustada nende füüsilist ja vaimset tervist. Kui ohtu ei ole ja inimesed on oma tööst huvitatud ning teevad seda
Hääle peegeldumine ja neeldumine. Kui häält peegeldav pind on helilainete levimis sihiga risti, siis tuleb helilaine peale peegeldumist heli allika juurde tagasi. Def. Eraldi kuuldavat heli nimetatakse kajaks. Hääle aisting kestab inimesel 0,1 sekundit peale hääle allika töö lõppemist. Kinnises ruumis peegeldub heli seintelt palju kordi, mis pikendab heli kõlamist pärast heli allika töö lõppemist. Järelkõla tekkimist kinnises ruumis nimetataske reverberatsiooniks. Ultraheli. Def. Mahhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on üle 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Ultraheli võib kanda edasi tunduvalt suuremaid energia kogusi kui tavaline heli ja ta on kergelt suunatav.1. ta läbib hästi massiivseid kehi kasutatakse defektide avastamisel metall detailides. 2. Ultrahelid soojendavad kehi, mida nad läbivad. 3. Kiirendavad keemilisi reaktsioone. 4. Hävitavad baktereid. 5. Kasutatakse ravi otstarbel. 6.
· Konvergents erutus koondub suuremalt arvult närvirakkudelt väiksemale arvule. Rütmi transformatsioon keskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside arv ei ole üks ja sama. Sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda. Kord tekkinud erutus võib püsida keskuses ka pärast ärritaja lakkamist, seda kutsutakse järeltoimeks. Erutust on võimalik ringluses hoida neuronite ahelate vahendusel nii, et jõuab lõpuks tagasi sinna kus tekkis. Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. · Presünaptiline pidurdus väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. · Postsünaptiline pidurdus vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K+ või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise tekib pidurdav
närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, nim. seda divergentsiks. Vastupidine nähtus on konvergents- sel puhul koondub erutus suuremalt arvult närvirakkudelt väiksematele neuronitele. Närvikeskusesse sisenenud ja sealt väljuvate erutusimpulsside arv ei pruugi sama olla. Seda nim. rütmi transformatsiooniks. Kordtekkinud erutus võib püsida ka pärast esile kutsuva mõju lakkamist, seda nim. järeltoimeks. Erutuse ringlust nim. reverberatsiooniks. Närvikeskuse väsimine avaldub järkjärgulises tegevuse nõrgenemises ja võib lõppeda lakkamisega. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat.
Konvergents – erutus koondub suuremalt arvult närvirakkudelt väiksemale arvule. Rütmi transformatsioon – keskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside arv ei ole üks ja sama. Sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda. Kord tekkinud erutus võib püsida keskuses ka pärast ärritaja lakkamist, seda kutsutakse järeltoimeks. Erutust on võimalik ringluses hoida neuronite ahelate vahendusel nii, et jõuab lõpuks tagasi sinna kus tekkis. Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud – erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. Presünaptiline pidurdus – väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. Postsünaptiline pidurdus – vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K + või Cl-
annaabi.ee 
