kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) revansismiideede puudumine Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1) President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu
Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuse suutmatus ette võtta radikaalsemaid samme kriisi leevendamiseks. Seoses suure majanduskriisiga kaasnes äärmusparteide populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidega nõudsid need parteid nn tugeva käe poliitikat. 1934. aasta jaanuaris toinusid Prantsusmaa paremäärmuslaste demonstratsioonid Pariisis võimu haaramise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Põhjuseks oli tugeva liidri ja ühtse organisatsiooni puudumine ning revansismiideede puudumine. Võeti õppust ka Saksamaa hoiatavast kogemusest selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles korda saata võivad. Kuna 1920-ndatel aastatel omas Prantsusmaa suurimat ja tugevamat sõjaväge, üritas ta Euroopas domineerida. Kui püüti Saksamaale ,,kohta kätte näidata" ning reparatsioonivarasid kätte saada, ikuoeerisid prantslased 1923. aastal koos Belgia vägedega Ruhri piirkonna, kuid Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu olid sunnitud oma väed välja viima.
32* Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: 56* tugeva liidri puudumine 57* ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) 58* revansismiideede puudumine 59* Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. 2.2. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel (Vt. ka rahvusvaheliste suhete konspekti): 2.2.1. Ameerika Ühendriigid: 33* President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: 60* USA sekkus 1917.a. Antanti poolel I maailmasõtta 61* esimese presidendina lahkus ta USA-st, et minna rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja kava (Wilsoni 14
· Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: o tugeva liidri puudumine o ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´.
näiteks maksude tõstmist. Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine, ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe), revansismiideede puudumine, Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel. USA. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917.a. Antanti poolel I maailmasõtta, esimese presidendina lahkus ta USA-st, et minna rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja kava (Wilsoni 14.punkti), mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja
annaabi.ee 
