nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Mesoliitikumisisene kronoloogia põhinebki eeskätt nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud paleoliitikumis. Mesoliitikumis paiksus suurenes. Hulkumisraadiuse vähenemisest annab tunnistust muuhulgas tulekivitooraine koostis. Mesoliitikumi inimrühmad kasutasid hooaja vältel mitut asulakohta, kuid samu kohti aastate vältel
Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma.Kiv sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist
Teemad olid mässumeelsed ja ühiskondlikpoliitilised. Estetiseeriv fotograafia 1960.aa lõpust püüdles USA ja Euroopa ajakirja ning moefoto plastilisuse ja esteetilisuse poole. Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga. Töödeldud foto Uued töötlusvõtted võeti kasutusele 1970. aa lõpus USAs ja Euroopas. Töötlus võib toimuda kadreerimise ajal (fabritseeritud foto), lavastamise ajal või ilmutamise (negatiivide töötlemine, keemilised katsed) või retuseerimise ajal (fotole joonistamine). Luuakse kunstlikke atmosfääre, maalikunstile omaseid rõhuasetusi, emotsionaalset terroriseerimist. Maalfoto / narratiivne kunst Narratiivset kunsti esitati 19731974 aa New Yorkis ja Euroopas. Rahvusvahelise kunstivooluna levis 1979. aastani. Kujutataks argielu teemasid, vahel lähenetakse neile isiklikult. Fotode juurde kuukuvad allkirjad, tekstid, mis selgitavad kujutatut. Vahel kuulub foto juurde joonistatud või maalitud pilt
teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus (metafoorina saab seda protsessi võrrelda fotopildi ilmumisega pärast paberi uputamist ilmutivannis). Tema teaduslikud originaaltulemused: taalamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retuseerimise teooria loomine (see teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni); originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine; avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma ruumitunnustelt muutuma; proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused (ajas eelnev
annaabi.ee 
