või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini
· ebaregulaarsed vaevused, · valu tekib peale sööki, · düspeptilised vaevused on tagasihoidlikud, · maosekretsioon on normaalne või vähenenud, · valu leevendavad oksendamine ja leelised. Duodenaalhaavand: · iseloomulik on tühjakõhu- või öine valu (1,5 - 2 tundi peale sööki). Valu blokeerivad toit, jook ja leelised. · sageli kõrvetised, röhatised, · esineb sessoonsus - ägenemised kevaditi, sügiseti. · retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused: · Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus. · Perforatsioon ehk mulgustumine. Mao sisu satub kõhukelme õõnde, tekib peritoniit.
Oluline on aga ravimit võtta senikaua, kuni see veel mõjub. Kõrvaltoimed võivad ilmneda juba enne antidepressandi toimet. Kuni on veel paranemist näha, tuleb ravimite võtmist jätkata kuus kuni üheksa kuud, et hoida ära depressiooni taasteke. Osa ravimeid tuleb ära jätta järk-järgult, et organism võiks kohaneda. Paljudel patsientidel võivad ilmneda võõrutusnähud, kui nad jätavad ravimi ära järsku. Bipolaarse häirega patsiendid ja kroonilise või korduvalt esineva (retsidiveeruva) depressiooniga patsiendid peavad ravimit võtma olukorrast lähtuvalt pikemaajaliselt. 8 Antidepressandid ei põhjusta sõltuvust. Antidepressantidega ravi tuleb aga hoolikalt jälgida, et teha kindlaks, kas kasutatakse õiget annust. Arst hindab annustamisskeemi ja selle toimimist reeglipäraste ajavahemike järel. Psühhoteraapiad Paljud psühhoteraapia vormid, sh osa lühiteraapiaid kestusega 10...20 nädalat, võivad depressioonihaigeid aidata
korduvaid ägenemisi pseudopolüübid Kliiniliselt: - verine-limane kõhulahtisus - kõhuvalu tenesmidega (krampidena) - massiivne verejooks - toksiline jämesoole laienemine peritoniit, t° - vähirisk suurem limaskesta düsplaasia tõttu - kulgeb krooniliselt retsidiveeruvalt (85%) Diagnoosimine sama: rekto- ja kolonoskoopia, biopsia ning röntgen, veres 80% autoantikehad Ravi põhimõtteliselt sama, liskas plaaniline kirurgia retsidiveeruva kulu korral (vähirisk!) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool
annaabi.ee 
