tagajärjed olla hoopis vastupidised. Kuriteoennetuse Sihtasutuse nõukogu esimees ja Harju maavalitsuse alaealiste komisjoni esimees Janno Rässa on oma artiklis „SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISELT NOORSOO KURITEGEVUSEST. GRUPIMÕJUD JA KONFORMISM DELIKVENTIDEL NING NOORTEVANGLA SISEELU” maininud, et vanglad ei vähenda kuritegevust: neid võib laiendada, juurde ehitada ja ümber ehitada, ent kuritegude ja kurjategijate arv kas jääb stabiilseks või koguni tõuseb. Vangistus põhjustab retsidiivsust: seal korra juba olnud on üsna tõenäoliselt peatselt tagasi. Vangla lihtsalt toodab kurjategijaid. Niisiis ei saagi kindlalt väita, et politseisse teatamine iga kord on õigem kui mitte teatamine. Kogu maailmas ja kogu elus pole midagi tähtsamat kui selle kindlaks määramine, mis on õige. Ükskõik mis asi meie ees seisaks ja vaagimist nõuaks, ükskõik mis küsimus meile esitataks või milline probleem ootaks lahendamist, ikka on olemas kindel lahendus, mis sobib olukorraga ja mis
ka vaimse ja füüsilise väärkohtlemise käes. Seniesitatud teabe tervikus jääb mulje, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides õpilaste olukord veelgi halvenenud. Kas see ikka on nii? Siin on esile toodud peamised puudused, ei oleks õige öelda, et Eesti Vabariigi ajal on erikoolides halvenenud. Mitmed uuringuid erikoolide tulemuslikkusest on analüüsinud õpilaste edasist käekäiku peale erikoolist lahkumist, eelkõige noorte retsidiivsust ehk õigusrikkumiste jätkuvat sooritamist. Erikoolist lahkunud neidude ja noormeeste kriminogeensust hinnatakse kõrgeks, erinevate uuringute andmetel jääb retsidiivsete kasvandike hulk vahemikku 35%-100%. 2005. - 2006. aastal Kristi Kõivu ja Ene Mägi (2006) Allikakirjest pole leitav! tehtud ulatuslik uuring näitas, et erikoolide (pöörake tähelepanu, mis liiki erikoolidest on jutt!) [4] toimimist
kinnipidamisasutustes halba käitumist, vabastusjärgset kuritegelikku käitumist ja vabastusjärgset vägivaldset kuritegelikku käitumist. Metaanalüüside järgi on kõige kolme tulemuse ennustatavus suhteliselt võrdne. Individuaalsete uuringute põhjal ennustab ka PPI/PPI-R olulisel määral kinnipidamisasutustes halba käitumist, kriminaalsust ja vägivalda. PCL-R/SV on olnud vähem edukas seksuaalkuritegude kordumise ennustamises, aga ennustab üldist retsidiivsust sekusaalkurjategijate hulgas umbes sama hästi kui teiste kurjategijate seas. Kas psühhopaatia mõõtmed sisaldavad erilist informatsiooni? PCL-R/SV näitajad ei ole kuritegude ennustamises võrdsed. Isikutevaheliste ja meeleolu omaduste näitajal on väga väike suhe kuritegudega. Antisotsiaalsuse näitaja on oluliselt parem kriminaalse käitumise ennustaja. PCL-R/SV mõõdetud psühhopaatia omadused on statistiliselt väga vähesel määral seotud kuritegude ja vägivallaga
ja isa saavad anda lapsele.“ Soovitati ka vähem vägivalda meedias. Rangem alkoholipoliitika. Korduvalt kuritegusid toime pannud inimesed tuleks pikemaks ajaks vangi panna, kui seda praegu tehakse. Kõige tähtsam on muidugi, et igal lapsel oleks korralik, soe ja armastav kodu, aga seda ei saa riiklikul tasemel garanteerida (v.a. üldine elatustaseme tõus jms. tegurid) 19-30-aastane naine ütles, et tuleks püüüda vähendada retsidiivsust ehk juba kord vangist vabanenud inimestele luua mingisugused sotsiaalsed elmaispinnad ja töökohad mõneks ajaks, et nad ei peaks kohe uuesti pätiks hakkama. Kuni 18 aastane neiu ütles, et rahvast peab harima. See on ju ilmselge, et arenguriikides on kõrgem kuriteo tase, kui kusagil, kus on olemas korralik pidev haridussüsteem. 19-30-aastane naine ütles, et suures osas tuleks seda (kriminaalsust) kõike ennetada, mitte ravida tagajärgi.
annaabi.ee 
