61-aastane mees, kes vägistas kolmel korral 2-aastast last, mõisteti vangi vaid 6 aastaks. Samas arvan, et just selliste kaasuste inimesteni jõudmine panebki nad mõtlema, et Eesti õigussüsteem ei ole selline nagu ta võiks olla, kuigi tegelikult ei tea nad üksikasju. Teatud juhtudel võib vanglakaristus olla halvemaks variandiks kui tingimisi vangistus. Seda näiteks juhul, kui inimesel on töökoht ja perekondlikud sidemed, mida võimaldatakse seeläbi säilitada, mis on retsidiivsuse vähendamiseks väga oluline. Tingimisi vangistus võib olla mõnes mõttes ka karmim kui tavaline vangistus, sest tähendab inimesele paljusid piiranguid ja kohustusi. Ei tohi ka unustada, et kohtunik olla on raske ja vastutusrikas, sest just tema on otsustajaks sellele, kuidas jõuaks kurjategijani teenitud karistus aga samas ta ka õpiks enda tehtud vigadest. Kuni 2013 aastani riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud, et alati pole vaja ja pole
parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit. Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuritegevus Eestis kasvanud hüppeliselt. 39570 kuriteost aastas 1995 aastal kuni 53595 kuriteoni aastal 2003. Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim arv vangistatuid kurjategijaid elaniku arvu kohta (339 isikut 100000 elaniku kohta), see juures on retsidiivsuse protsendiks 77. Rahvusvahelise Tervisekaitseorganisatsiooni (WHO) andmeil on HIV viirusesse nakatunute osakaal 1,1 protsenti elanikkonnast, mis on kõrgeim näitaja Euroopa regioonis. HIV viiruse kandjaid võib selgesti seostada narkootikumide tarvitajatega. Kõik see kutsub esile teatud mure elamiskeskkonna turvalisuse üle elanikkonna ja ettevõtjate seas. MTÜ Eesti Naabrivalve (edaspidi ÜHING) on 05. mail 2000 kodanikualgatuse korras
23 mille alusel saab niisugust otsust teha. Kes on selleks pädev ning missugustele hinnangutele tuginetakse? Kuritegu, milles süüdiolekuga otsust põhjendada, ju korda saadetud pole, samuti ei ole tegemist psühhiaatria kompetentsi kuuluvate juhtumitega. Seega tekib vajadus hakata tegema väga täpseid individuaalseid kriminaalprognoose, et selgitada välja kõige suurema retsidiivsuse ohuga isikud. Retsidiivsuse prognoosimiseks on kasutatud kahte meetodit kliinilist ja statistilist hindamist , mille puhul hinnatakse neid teadaolevaid faktoreid, mis seostuvad positiivselt tulevase kriminaalse aktiivsusega. Kuna juba 1980. aastatel näidati uuringutes, et kliinilise hinnanguga ei ole retsidivismi võimalik korrektselt ennustada*20 , eelistatakse praegusel ajal just statistilist riski hindamist. Statistiliste riskifaktorite hulka
inimeste klass. Sama viga on minevikus tehtud haigustega nagu skisofreenia, antisotsiaalne isiksusehäire jms. Lisaks on paljud meta-analüüsid pannud kahtluse alla arusaama, et "ravi teeb psühhopaatiat hullemaks." Kuigi asjakohaseid uuringuid on piiratud arv, siis üldiselt võib ikkagi järeldada, et variatsioon erinevatest ravimeetmetest suudab vähendada kriminaalse indiviidi vägivaldset ja muud sorti kriminaalset käitumist. 17 Kas ravi vähendab psühhopaatse kurjategija retsidiivsuse näitajaid? Psühhopaatiliste kurjategijate käitumise muutuste uurimiseks pole leitud selgeid meetodeid. See-eest on Olver ja Wong koostanud uuringu, kus avastati, et kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele mõeldud programmis olevad psühhopaatsed indiviidid muutusid ja iga muutusega vähenes nende korduv süüdimõistmine. Teine uuring, mis käsitles kõrge riskiga vägivaldseid kurjategijaid, näitab sarnaseid tulemusi. Mida rohkem psühhopaatsed kurjategijad muutusid, seda harvemini
Pikim tähtajaline karistus KarS-i järgi on 20-aastane vangistus. Ilmselgelt ei ole see teatud kurjategijate kestvale ohtlikkusele reageerimiseks piisav. Seda 80 Sootak. J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 43-50. 81 Frisc. W. Op.cit. lk 531-532. 82 Frisch, W. Karistusjärgse kinnipidamise põhialused ja põhiküsimused. Juridica 2008 nr 8, lk 532. 26 näitab ka Eestis suur retsidiivsuse tase 75% 2004. aastal, mis on suurem isegi Ameerika Ühendriikide 60-70%-st83 Ka 2006. aastal kandis vaid 13% kinnipeetavatest karistust esimest korda. Umbes pooled kinnipeetavad olid karistatud üle nelja korra ning ülejäänud olid kinnipidamisasutuses teist või kolmandat korda.84 Maades, mis ei tunne vajadust täiendavate vabaduskaotuslike meetmete järgi on selliste tegude eest ette nähtud ka tunduvalt rangemad sanktsioonid
majandus- jms poliitika eesmärk kõigi ühiskonnaliikmete sotsialiseerimine. See on suunatud ühiskonnale. 2) Olustikuline ennetustöö (sekundaarne) - mõjutada juba potentsiaalselt delinkventseid isikuid või kriminogeenseid situatsioone ning kohti (naabrivalve, turvafirmad, meediakontroll, roolilukud jne). See on suunatud potentsiaalsele kurjategijale. 3) Tagajärgedega tegelemine (tertsiaarne) vahendid retsidiivsuse vähendamiseks (järgnevate ärahoidmine lepitamine, oportuniteet jne), ka ohvrite abistamine ja heastamine. See on suunatud kurjategijale. 2. Kuritegevus Eestis 1991-2001 Võrreldavus pole üks-ühene. Alates taasiseseisvumisest on registreeritud kuritegude arv Eestis politseistatistika andmetel kasvanud kokku 1,8 korda. 2001. aastal registreeriti 58 497 kuritegu, mis on 26 749 kuriteo võrra rohkem kui 1991. aastal.
annaabi.ee 
