kogemustest,emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on protsess,mis on suunatud just terviku tunnetamisele,ilmneb n'iteks sellest,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess.Taju aluseks on, lisaks sünnipärastele automaatsetele reageeringutele,ka tingitud ajutisid närviseosed,mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus.
Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis. Juhul kui analüsaatorile mõjub pidevalt mitte üks ärritaja, vaid mõjurite süsteem teatud järjestatud korrapäras, siis ei hakka vastusreaktsioon sõltuma enam üksikust ärritajast, vaid ärritajatevahelise seose iseloomust. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõnadega.
toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma
(tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. ____________________________________________________________ Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule
annaabi.ee 
