Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on iseloomulikud võõrsõnadest ja vulgarismidest vabad, retooriliste iluvõtetega parajalt küllastatud, loogiliselt ja keeleliselt selged, rütmilised järjestatud lauseperioodid. Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev ,,Institutio oratoria", kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Ta rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust. Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid, sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks.
ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval. Cicero tänini säilinud filosoofilistest töödest nõuavad enimmainimist "Cato Vanem vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum). Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid
Ta taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles innukalt , kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude vastu. Rahvuslikult meelestatud roomlased osutasid Kreekast pärit kõnekunstile vastupanu- neile tundus sünade ilus vormvarjutavat selle sisu.Vastuseisu juhtiski CatoVanem, kes oli varase vabariigi tähtsaim kõnemees. Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest. (Aava 2003:21) Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" , kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Quintilianus rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust.Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid , sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. (Aava 2003: 24)
Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus.
annaabi.ee 
