milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka
Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. Filosoofilised teosed Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, s toikute ja Platoni
Oraator pidid valdama neid kõiki ja tajuma millal on sobiv kasutada ühte või teist. Cicero ise valdas seda kunsti suurepäraselt ja arvas et parim kõnemees on see kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Ta kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt.
aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. (Vikipeedia 2012) Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Suure osa säilinud filosoofilistest teostest
annaabi.ee 
